8. Mida tahtis Platon öelda koopamüüdiga? V: et asjade maailm on ideede maailma vari Tunnetusteooria 9.Mille abil tajub inimene ebatäiuslikult maailma? V: meeleorganite abil 10.Mille abil tajub inimene täiuslikumalt maailma? V: mõistuse abil Riigi- ja haridusteooria 11.Millised kolm seisust peavad olema idaalses riigis? V: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised 12.Kes peaksid Platoni arvates riiki valitsema? V: filosoofid 13.Millised neli omadust (kardinaalvoorust) iseloomustavad ideaalset riiki ja ideaalset inimest? V: tarkus (kr sophia), õiglus (kr dikaiosyne), mehisus (kr andreia), mõõdukus (kr sophrosyne) 14.Millised kohad tuleb Platoni arvates eemaldada eepostest? V: kohad, kus kangelased ei käitu väärikalt 15.Millise filosoofi arvates sarnaneb Platoni riik Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liiduga? V: Karl Popperi arvates Kosmoloogia, psühholoogia ja esteetika 16.Kelle looming on Platoni arvates materiaalne maailm? V: demiurgi 17
Dialoogis “Politeia” visandab ta põhivooruste või kardinaal vooruste süsteemi oma hingekäsitluse aluse. Igale hinge osale vastab siin kindel spetsiifiline voorus: mõistusliku osa esmaseks vooruseks on tarkus (“sophia”), tahtmisele vastab vaprus või mehisus (“andria”, mis võiks tähendada lihtsalt “tahtejõudu”), kuna meeleliselt himustavale hingeosale on vaja mõõdukust (“sōphrosynē” ) – mida sisuliselt võiks tõlgendada ka “enesevalitsemine”). Neid nelja kardinaalvoorust ühendab juhendavalt ning tasakaalustavalt viimaks üks kindel üldvoorus – nimelt õiglus (“dikaiosynē“), mis võimaldab kõlbeliselt harmoonilise teostamise. (6 lk 73-76) 2.3 Ideed moraali alusena Kuid tunnetusliku ja teadmiste puudutava osa kõrval annavad Platoni ideed aluse ka moraalifilosoofiale: ideedeõpetuse üks hämmastavamaid jooni ongi selle uskumatu mitmepalgelisus. Platon on moralist. Kui ainus viis teada hüvet põhineks teadmisel erilistest headest tegudest
Hüve on teadmine õigest tegutsemisviisist. Seda annab tarkus, oskus eristada head ja kurja. Teadmise tee viib läbi enesetunnetuse. Tunne iseennast, tegutse oma võimete ja võimaluste piires, keskendu elus kõige tähtsamale - iseenda "ülesehitamisele", mitte väliste väärtuste jahtimisele, õpetab Sokrates (Kessidi 1987). Platon arutleb selle üle, milles väljendub inimese kvaliteet, s.t voorused (nüüdisaegses tähenduses väärtused). Üldtuntud on Platoni neli kardinaalvoorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus. Need vastavad hinge ehitusele: mõistuse väljendajaks on tarkus; tahte väljendajaks on mehisus; himude väljendajaks on mõõdukus; õiglus kui hinge terviku väljendus tähendabki süümet, südametunnistust, mis on Jumala hääl inimeses. Platoni järgi peab kasvatus aitama inimesel need voorused omandada. Õpetamisel on oma kindel järjekord, mis sõltub inimese loomulikust arengust:
annaabi.ee 
