Ateenas keskenduti peamiselt kaubandusele, kultuurile ja vaimsele arengule (kunst, teater, luule). Eesmärk oli maailmas läbi lüüa vaimu ja kultuuriga. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid ning riik oli rohkem mures oma elanike pärast kui endi pärast. Sparta seevastu oli eraklik riik ning oli teistele kultuuridele suletud. Spartas keskenduti peamiselt sõjavälisele jõule ja nad olid eraklikumad. Spartalased olid küll teiste riikide poolt austatumad, aga olid jälle kardetumad ja sõjalised tugevamad. Nad seadsid üksikisikust ettepoole riigi turvalisuse ja võimsuse, pidades eriti tähtsaks nende rahva ja eluviisi püsimajäämist. Riigid asusid küll lähestikku, kuid neil olid väga erinevad mentaliteedid, mida nad hindasid ja kuidas oma elu elasid.
Mitte jõus pole tõde vaid tões on jõud Jõud on midagi suuremat, kui lihtsalt füüsikaline termin meie igapäeva elus. Oma raamatus ,,Valge Müra" on Don DeLillo öelnud: "Tegelik jõud on hoopis igapäevastes väikestes väljakutsetes ja hirmudes, meiesuguste lihtsate inimeste käes." Kas tões on tõesti niipalju jõudu, et muuta valedele rajatud ühiskonda? Inimesed ei taha ega oska kuulata teisi ning tihtipeale surutakse peale enda mõtteid unustades teiste ideed ja aksepteeritakse väga väheseid fakte ühest tervikust, mis omakorda viib probleemide tekkeni. Tekib inimeste vastasseis, mida saab lahenda mitmeti, kuid sageli minnakse kergema vastupanu teed ja otsustatakse jõu kasuks. Kõrvaltvaatajatele ei pruugi see olla meeldiv olukord, kuid nende käest ei küsi keegi, kas nad peavad seda õigeks või mitte. Näiteks võiks tuua pidevad riikide vahelised probleemid, kus üks riik püüab teisele peale suruda oma ...
Hääleõiguslikke kodanikke oli seal vaid 10%. Ülejäänud inimesed olid praktiliselt õigusteta. (Sparta kodanike naistel olid aga meestega peaaegu võrdsed õigused, mis olid nonde äraolekul võrreldavad isegi etruskide naiste omadega.) Ateena oli rohkem mures oma elanike kui riigi enda heaolu pärast, mille unarusse jätmine sõjakas maailmas kiire lõpu toob. Spartalased, kuigi oma meetoditelt drastilised, olid teiste Kreeka rahvaste ja muude riikide poolt palju austatumad ja kardetumad ning sõjaliselt tugevam jõud kui Ateena. (Seda tõestas ilmekalt Peloponnesosse sõda). Nad seadsid üksikisikust ettepoole riigi turvalisuse ja võimsuse, pidades eriti tähtsaks nende rahva ja eluviisi püsimajäämist. Sellepärast arvan, et spartalaste ühiskonnakorraldus oli kõigest hoolimata ateenlaste omast parem.
inimlikuse ja on valmis eetrisse laskma kõike, mis vähegi võiks poolehoidjaid juurde tuua. Näiteks hiljaaegu jõudis Eesti erakanali, kanal kaks, läbi eetrisse kõmuline mäng ,,Tõehetk", saade mis intrigeerib, tekitab vaidlusi, saab tähelepanu. Põhimõte seisneb miljoni krooni teenimises. Raha võitmiseks ei ole vaja teha muud kui lõpuni ausaks jääda. Tundub lihtne, kuid tegelikult tuleb avalikustada kõik oma, ning lähedaste probleemid. Valgust näevad kõige kardetumad saladused. Sellel saatel on palju pooldajaid, kes naeravad mängus osaleja üle. Mina pean seda mõnitamiseks ning alavääristavaks ning seda mitte ainult saates osaleja suhtes vaid see on kõigi eestlaste pilkamine. Teleprogrammi koostajad teadsid, mis tagajäried saatega kaasnevad. Vaatamata sellele otsustati saade ekraanile tuua ning raha teenida inimeste naiivsuse ja nõrkustega. Kuid mindud on veel kaugemalegi, pilke objektiks oleks peaaegu saanud laste fantaasia ning uskumused
annaabi.ee 
