Näiteks tagasillaveoga autodel asub mootor koos käigukastiga ees, ning, et taha sillale kanda üle jõumoment, on paigaldatud autole kardaanülekanne. 2. Miks kasutatakse kardaanvõllil võlli pikkuse muutmiseks nuutliigendit ? Kuna vedava silla ülesse-alla liikumine toimub sirgjooneliselt, aga kardaani peaülekande külge kinnitatud ots liigub hoopis kaartmööda, peab kardaanvõll saama enda pikkust muuta. 3. Millal kasutatakse jõu ülekandmiseks püsikiirusliigendit (eelis kardaanliigendi ees)? Püsikiirusliigendit kasutatakse autode eesmistes ning sõltumatu vedrustusega veosildades. Nad annavad pöördemomenti edasi ühtlasemalt. 4. Kirjeldage (soovitavalt joonis) püsikiirusliigendite ehitust? (Erinevad tüübid) 5. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Tagasilla reduktor on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90 kraadi ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. 6
. Põhikomponendid: 1. Hüdrotrahvo 2. Revers 3. Veetavad kettad 4. Vedavad kettad 5. Rullid 6. Hammasülekanne Kardaanülekanne Kardaanülekanne võimaldab kanda pöördemomenti tagasillale muutuva nurga all. Selle ehitus on järgmine: 1. Käigukasti karteri pikendus 2. Kardaaniristliigend 3. Kardaanivõll 4. Kardaaniristliigend 5. Rulllaager 6. Lukustusrõngas 7. Määrdenippel 8. Kardaanliigendi hark 9. Elastne muhv 10. Esimene kardaanvõll 11. Vahetugilaager 12. Tagumine kardaanivõll Käiviti Rikke omadused: 1. Käivitusvoolu mõõtmine Käivitusvoolu mõõtmisega saab hinnata mootori kompressiooni. Mida kõrgem on kompressioon seda raskem on vedu seda kõrgem on voolutugevus. Käivitusvoolu erinemine lubatust viitab alltoodud riketele. a. Vool on liiga väike: Harjad kulunud või halb ühendus. b
vedrude kaudu ja nad muudsavad oma asendit raami suhtes koormuse muutmisel ja auto liikumisel ebatasasel teel. Käigukastist kantakse pöördemoment veosillale nurga all. Mille suurus muutub vedrude paindumisel. Pöördemomendi ülekandmiseks käigukastist veosillale muutuva nurga all kasutatakse kardaanülekannet. Kardaanülekanne koosneb kardaanvõllidest ja kardaanliigenditest. Kardaanvõllid valmistatakse õhukeseseinsalisest terastorudest. Kardaanvõlli ühte otsa on keevitatud kardaanliigendi hark ja teise otsa hammasotsik. Hammasotsik saab libideda kardaani hammaspuksis, mistõttu kardaanülekande oikkus võib muutuda. Võlli pikkuse vähendamiseks kasutatakse vahevõlliga kardaanülekannet. Vahevõll on ühe otsaga sidestatud käigukasti veetava võlliga ja teisega kinnitatud ripptoele. Kasutatakse jäiku kardaanliigendeid ja võrdsete nurkkiirustega kardaanliigendeid. Jäik kardaanliigend koosneb kahest hargist ja ristmikust. Ristmiku tapid pailknevad harkide sil
10* Peaülekanne, mis suurendab veorattale ülekantavat pöördemornenti, koosneb kahest koonilisest spiraalham- niastega rattast 17 ja 22. Hammasrattad paiknevad alumii- niumisulamist karteris l, mis on teatud tasemeni täidetud õliga (mootorratastel «Dnepr» ja «Uraal» on täiteava korgi küljes mõõte varras). Vedav hammasratas 17 on ühes tükis lühikese võlliga ja toetub nõel- ning kaherealisele kuul- laagrile ja on kardaanliigendi 15 kaudu ühendatud kar- daanvõlliga 12. Veetav hammasratas 22 on polditud ham- masäärisega rummu külge ja pöörleb koos sellega kuul- laagril 18 ja nöellaagril 2. Hambumise reguleerimiseks on kuullaagrite juures reguleerseibid 20 ja 21. Veorattaga ühendatakse veetava hammasratta rumm hammasäärise abil. Karter täidetakse õliga ülemise ava kaudu, mille kruvi- korgi küljes on õlitasime mõõte varras (tase peab ulatuma selle ülemise märgini)
annaabi.ee 
