Andes lihvimiskäiale ringkiiruse Vk (joonis 5.1.1) ja ettenihke (ettenihe antakse ka toorikule) lõikavad väljaulatuvad abrasiivmaterjalide terad metalli pinnalt õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi. Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks. Laialdasemalt kasutatakse kunstlikke abrasiivmaterjale - elektrokorundi (kristalliline alumiiniumioksiid), karborundi (ränikarbiid) ja boorkarbiidi. Looduslikest abrasiivmaterjalidest on enamlevinud smirgel, korund, teemant jt. Käia täielikul iseloomustamisel näidatakse peale abrasiivmaterjali ja sideaine veel käia teralisust, kõvadust, kuju ja mõõtmeid. Joonisel 5.1.2 on toodud mõnede lihvimiskäiade kuju. Joonis 5.1.2 Lihvimiskäiad: a - taldrikukujuline, b - kausikujuline, c - silindriline http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm
Räni kuulub pooljuhtide hulka ja leiab rakendamist elektroonikas. Hapetega ta ei reageeri (välja arvatud vesinikfluoriidhappega), kuid leelistega kulgeb reaktsioon kergesti, eraldub vesinik ja moodustub ränihappe sool--silikaat: Si+4KOH=K4SiO4+2H2 Kõrgemal temperatuuril põleb räni ränidioksiidiks: Si+O2=SiO2 Süsinikuga moodustab räni ränikarbiidi (SiC), mida nimetatakse karborundiks. Viimast toodetakse liiva ja söe segust elektriahjus: SiO2+3C=SiC+2CO Karborundi suure kõvaduse tõttu kasutatakse teda lihvimisketaste ja luiskude valmistamiseks. Väga kõrgel temperatuuril ühineb räni vesinikuga,moodustades silaane ehk ränivesinikke: Si+2H2=SiH4 3. Ränidioksiid--SiO2. SiO2 leidub looduses peamiselt kvartsina, mis on paljude kivimite, näiteks graniidi koostisosaks. Ka liiv koosneb peenikestest kvartsiterakestest. Puhast liiva rakendatakse koos sooda ja lubjaga klaasi tootmiseks. Kui sulatada elektriahjudes ainult
Rask m et allide, eriti Ag ja Cu atset üliidid Ag 2 C 2 ja Cu 2 C 2 on kerg e sti plahvatavad, eriti kiirel kuumuta mi s el (üle 140º C ). Saa mi s e k s mitm eid me eto d eid, näit. etüüni toim el soolad e vesilahu ste s s e . ) kovalents e d karbiidid : Räni ja boori karbiidid: SiC (karborund), B 4 C kovalents e side m e g a ühendid ,suure kõvadu s e g a , haprad, kee milis elt inertse d ;Rohk e m kasutataks e neist karborundi SiC lihvimis m at erjal . interm etallilised karbiidid : klatraadid e. Sulgüh e n did : suure kõvadu s e g a , rasksulavad, haprad me e n utavad metalle (läige, hea elektrijuhtivus) . Halog e e n ü h e n did väga suur arv (se st kõik süsiv e sinikud võivad mo o du stad a halog e niid e ) . Praktikas levinuma d : CCl 4 tetrakloro m eta a n (van. tetrakloors ü sinik) lahusti jm. ; CHCl 3
Ag2C2 ja Cu2C2 on kergesti plahvatavad, eriti kiirel kuumutamisel (üle 140ºC). Saamiseks mitmeid meetodeid, näit. etüüni toimel soolade vesilahustesse : 2AgNO3 + C2H2 → Ag2C2↓ + 2HNO3 hallikaspruun amorfne pulber 2) kovalentsed karbiidid Räni ja boori karbiidid: SiC (karborund), B4C kovalentse sidemega ühendid suure kõvadusega, haprad, keemiliselt inertsed Rohkem kasutatakse neist karborundi SiC – lihvimismaterjal 3) intermetallilised karbiidid klatraadid e. sulgühendid (ka sisestusühendid: süsinikuaatomid asuvad metalli kristallstruktuuri tühimikes) (clathrate; клатраты, соединения ключения) suure kõvadusega, rasksulavad, haprad meenutavad metalle (läige, hea elektrijuhtivus) Siia kuuluvad W, Ti, Zr, V, Mo jt. raskmetallide karbiidid Neist levinuimad volframi karbiidid W2C ja WC (tungsten carbide) – teemandi kõvadusega
annaabi.ee 
