Meditsiini ja bioloogia areng 19. sajandil Meditsiin Joseph Lister Bakterite avastus 1676.a - Antony van Leeuwenhoek (1632-1732) Antony van Leeuwenhoek Desinfitseerimine Joseph Lister (1827-1912) Louis Pasteur teooria 1865. a. haigused seotud bakteritega Haavapuhastus karboolhape, jooditinktuur Haavasidemete steriliseerimine Steriliseeritud kummikindad Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen - katsetused katoodkiirtega Wilhelm Conrad Röntgen Bioloogia Gregor Johann Mendel (1822-1884)
Kasutatakse keemiatööstuses, värvina riide ja naha värvimiseks, ravimites, lõhke ja lõhnaainetes, fotoilmutina, plastmassides Tolueen Algne nimi toluool Vedel, vees lahustumatu, veest kergem, oksüdeerub kergesti õhus, spetsiifiline lõhn Võib põhjustada iiveldust, väsimust, nõrkust, mälukaotust, isutust, surma Kasutatakse liimides, lakkides, lahustites ja desinfektsioonivahendid Leidub looduses madalal tasemel toornaftas Fenool Tuntud ka kui karboolhape mürgine valge kristalne aine, lahustub vees halvasti. 5protsendilist vesilahust kasutatakse meditsiinis antiseptikumina Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Anisool Värvitu, kergestisüttiv vedelik , iseloomulikult meeldiv lõhn, mis meenutab aniisi. Anisoole saab kasutada koostisosana parfüümides, nagu lahusti,
võimalik kolm isomeeri: · orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) · meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) · para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid) Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Metüülrühma sisaldavaid fenoole nimetatakse orto-, meta- ja para-kresoolideks. Hüdroksüülrühmade arvu põhjal eristatakse ühe-, kahe- või mitmealuselisi fenoole. Lihtsaimad kahealuselised fenoolid on katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon. Fenoole ei klassifitseerita alkoholidena, kuna siin OH-rühm ei ole seotud küllastunud süsiniku aatomiga. Fenoolide OH-
detailide/materjalide vormimisel. Järelreaktsiooni võib käivitada kas keemiline reaktsioon, temperatuur, rõhk või kiirgus. Olulisemateks termoreaktiivideks nii ajaloolises kui tööstusliku tootmise mõttes oleksid ennekõike fenool-, amino-, epoksiid- ja polüestervaigun ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. · Fenoolvaigud Fenoolvaikusid saadakse kondensatsiooniprotsessis formaldehüüdi reageerimisel fenooliga (karboolhape väga mürgine). Hästi kontrollitud ja juhitud polümerisatsioonireaktsiooni on võimalik peatada kui polümeer on veel vedel ning lahustis lahustuv ja sulav, saades nn. prepolümeeri (fenoolvaikude korral kutsutakse seda resooliks). Resooli on võimalik hiljem kuumutamise või mõne katalüsaatori lisamisel ristsiduda tahkeks materjaliks. Fenoolvaikude omadused sõltuvad tugevasti modifikaatoitest (täiteainetest jt),
mis haava jms-ga kokku puutub. Lister jõudis oma vastuseni samuti empiiriliselt need luumurrud, mis olid kinnised paranesid, need, mis lahtised, kippusid patsiendile saatuslikuks saama. Oma töö 1867. aastal avaldanud Lister oli lugenud nii Semmelweissi kui (eriti) Pasteuri (kes avaldas oma töö, mis kinnitas bakteriaalse nakkuse olemasolu 1857). Listeri meetodeiks olid karboolhappe mähised, pesemine karboolhappega ja selle õhku pritsimine. Aseptika tekkis, kuna karboolhape oli mürgine ka nii patsendile ja arstile. Aseptika ajaloos on oma koht Ernst v. Bergmannil (Tartu ülikooli lõpetanud 1860, 1871-1878 Tartus kirurgiaprofessor), kes hakkas kasutama instrumentide keetmist (Berliinis kuhu oli 1886. a siiirdunud). Haavamädanike vastases võitluses on oma koht ka teisel tartlasel Maximilian Zoege von Manteuffelil, keda võib pidada üheks kummikinnaste kasutuselevõtjaks (vastav soovitus 1897, alates 1904. a see Tartus juba rutiin). (1890
annaabi.ee 
