Enne villimist mõdu filtreeritakse Mõdu säilitatakse pimedas kohas, temperatuuril m.ü. 10 °C Õlle tehnoloogia 1. Millist toorainet kasutatakse õlle tootmiseks? Õlle kui joogi pruulimiseks peavad olemas olema järgmised komponendid: 1) Nõuetekohaselt ettevalmistatud teravili (tavaliselt oder, mais või riis) 2) Humalad (Humulus lupulus) 3) Puhas vesi 4) Pärm Neist iga komponent avaldab mõju õlle maitsele, värvusele, karboniseerumisele, alkoholisisaldusele ja teistele õlle valmistamise protsessis toimuvatele muutustele. 2. Kirjeldada lühidalt linnaste valmistamise põhietappe Linnase valmistamise võib jagada järgmisteks etappideks: · Odra varumine, ladustamine, järelvalmimine, puhastamine, sorteerimine · Odra leotamine veega tera idanemiseks vajaliku niiskuse sisalduseni Odra niiskus säilitamisel on keskmiselt 14%. Sellise niiskusega tera ei idane. Idanemise
tugevus, suureneb gaaside difusiooni kiirus, milline suurendab karboniseerumise sügavust ning armatuuri korrosiooni kiirust juhul, kui betoon on karboneerunud armatuurina; 2)betoonist väljub aluseline vesilahus, kahjustab ümbritsevat keskkonda ja konstruktsioone. II tüüp: 1)karboneerumine aladab keskkonna pH-d betoonis, milline on algselt~ 12,5 pH vähenemisel 8,5-ni, algab terasarmatuuri korrosioon(aluselises keskkonnas teras ei korrodeeru); 2)ulatuslikule karboniseerumisele kaasneb mahu vähenemine ja tihti paragude tekkimine; 3)reageerimisel atmosfääris sisalduva SO2-ga viib kipsi tekkele ja seejärel ettringiidi moodustumisele; 4)praktiliselt kõik tavahapped lagundavad betooni. Enamik ülejäänud ainetest, millised reageerivad mõne tsementkivi komponendiga, lagundavad betooni suuremal või vähemal määral. III tüüp: kui kristallide kasvuks ruumi ei ole, lagundavad ümberkristallisatsioonil(paisumisel) tekkivad jõud betooni
kiirus, milline suurendab karboniseerumise sügavust ning armatuuri korrosiooni kiirust juhul, kui betoon on karboneerunud armatuurina; 2)betoonist väljub aluseline vesilahu, kahjustab ümbritsevat keskkonda ja konstruktsioone II tüüp: 1)karboneerumine aladab keskkonna pH-d betoonis, milline on algselt~ 12,5 pH vähenemisel 8,5-ni, algab terasarmatuuri korrosioon(aluselises keskkonnas teras ei korrodeeru); 2)ulatuslikule karboniseerumisele kaasneb mahu vähenemine ja tihti paragude tekkimine; 3)reageerimisel atmosfääris sisalduva SO 2-ga viib kipsi tekkele ja seejärel ettringiidi moodustumisele; 4)praktiliselt kõik tavahapped lagundavad betooni. Enamik ülejäänud ainetest, millised reageerivad mõne tsementkivi komponendiga, lagundavad betooni suuremal või vähemal määral. III tüüp: kui kristallide kasvuks ruumi ei ole, lagundavadümberkristallisatsioonil(paisumisel) tekkivad jõud betooni
annaabi.ee 
