järgi ära tunda? Molekulaarsed ained Mittemolekulaarsed ained Kovalentse polaarse ja kovalentse Kristallvõre mittepolaarse sidemega ained. Iooniline või metalliline side Eksisteerivad üksikmolekulidena. NaCl Fe O2; H2O Aatomvõre. ERANDID. Iood tahkena molekulvõre Vesi tahkena molekulvõre Süsinik Teemant: tugevaim lihtaine, ei juhi elektrit Grafiit: juhib elektrit, rabe Fullereen ja karbiin on molekulaarsed SiO2 tahkena kristallvõre kvart- täiesti puhas SiO2 5. Keemilise reaktsiooni energia. Ekso- ja endotermiline reaktsioon. Eksotermiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon Energia eraldub Energia neeldub Ühinemisreaktsioon Lagunemisreaktsioon Põlemine Fotosüntees Peab lõhustama sidemeid Tekivad uued keemilised sidemed
Normaalne ronimistreeningu sagedus on 2...4 x nädalas sõltuvalt intensiivsusest Algajale ronijale on optimaalne 3...4 x nädalas sõltuvalt enesetundest ja ronimise intensiivsusest (kuid mitte üle 4 korra nädalas) Edasijõudnud ronijatele 2...5 x nädalas Kategooriliselt ei ole soovitav ronida üle 3 päeva järjest. Ronimine ja ohutus Tüüpilisemad ohusituatsioonid seinal: 1. Vööd lahti ja karbiini muhvid lahti 2. Karbiin kinnitatud valesse kohta 3. Kaaluvahed 4. Pendlid (julgestaja ja ronija) 5. Vales julgestusvõtted (põletused) 6. Julgestusvahend kiilub kinni (juuksed, särk) 7. Ronija pöörlemine laskumisel 8. Boldering liiga kõrgel, üksteise kohal 9. Üksteise kohal ronimine (kõied sassis) · Jalanõud, riietus, ohud (juuksed, käte põletused) · Julgestusvahendid nende kasutamine, eelised ja puudused · - ATC, grigri, kaheksa, UIAA sõlm · Julgestamine ja suhtlemine
Väiksema aatomiraadiuse tõttu on süsiniku korral levinud C=C, C C ja C=O sidemed, mida teistel rühma elementidel esineb harva. Ränist alates saavad aatomid kasutada valentskihi laiendamiseks d-orbitaale ja seega olla Lewis'i happed. 25. Kirjeldage süsiniku allotroope ja selgitage, kuidas struktuur mõjutab nende omadusi. · Süsiniku kõige tuntumad erimid on grafiit ja teemant, kuid tuntud on ka fullereenid ja karbiin (või karbüün). · Termodünaamiliselt stabiilseim on normaaltingimustel grafiit. Peeneteraline grafiit: tahm, koks. Aktiivsüsi. Grafiit : · Koosneb planaarsetest sp2 süsinikukihtidest. · Musta värvi, elektrit juhtiv, läikiv tahke aine. · Kasutatakse: elektroodidena; määrdeainena; pliiatsisüdamikena. Teemant : · Süsiniku erim, kus aatomid on sp3 hübriidses olekus.
molekulis. LIHTAINE koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. NT: Fe, O2 jne LIITAINE koosneb erinevate elementide aatomitest. NT: H2O, HCl jt. MOLEKUL lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid. NT: võib süsinik esineda mitmesuguses kristallvormis /grafiit, teemant, karbiin). Seda nim. ALLOTROOPIAKS Aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed (1,674*10 -27 kg) Arvutuste hõlbustamiseks on kasutusele võetud SÜSINIKUÜHIK, mis on 1/12 12/6 C aatommassist ja tema väärtus on 1,6*10-27 kg AATOMMASS suhtearv, mis näitab, mitu korda on elemendi aatomi mass suurem 1/12 12/6 C aatommassist. NT: Ar(O)=16. 1.9 Avogadro arv. Mool. Molaarmass MOLEKULMASS arv, mis näitab, mitu korda on aine molekuli mass suurem 1/12 6/23 C massist. NT: M(h2So4)=2+32+4*46=98
mis suureneb veelgi kuumutamisel ülekuumendatud veeauru voos ( → aktiivsüsi, eripind kuni 1000 m2/g). Kasut. gaasitorbikutes, meditsiinis, valastustehnoloogias jm. Koksi saadakse teatud süsinikurikaste ainete (sagedamini kivisöe) kuumutamisel õhu juurdepääsuta. Kasutamine: redutseerija mitmete metallide (eriti malmi) tootmisel, kütus, elektroodimaterjal jm. KARBÜÜN Heksagonaalse võrega pulbril. aine, (Karbiin) mustjas, hallikas või valkjas (sõltuvalt (lad. carboneum kristallide suurusest). sufiks -üün) Süsinikuaatomite lineaarne polümeer ( (sp-hübridis.); viide kolmikside- kaht liiki, metele kas -C Ξ C - C Ξ C - … (-karbüün või
annaabi.ee 
