Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) võrreldes toorega jahutab intensiivsemalt. Õli jahutusvõime võrreldes veega on 3...4 korda väiksem. Karastusviisid. Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamistingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda
temperatuuril 20 °C kui ka 150...200 °C. Õli puuduseks on tema tule-ohtlikkus (süttimistemperatuur sõltuvalt õli margist on 150...320 °C piires) ja karastusvõime kadumine aja jooksul (õli pakseneb). Peale selle õli põleb ja detaili pinnale moodustub oksiidikile. Karastusviisid Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida opti¬maalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbi¬viidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud oma¬dused. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahuta-takse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtu-miseni. Seda viisi käsutatakse süsinik- ja legeer-terastest lihtsate detailide karastamisel. Pindkarastamist käsutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure
150...200 °C. Õli puuduseks on tema tuleohtlikkus (süttimistemperatuur sõltuvalt õli margist on 150...320 °C piires) ja karastusvõime kadumine aja jooksul (õli pakseneb). POOLELI Terase karastamine Terase karastustemperatuuri valik Karastusviisid. Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamistingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit
Nagu I liigi lõõmutuse pärast ka II liigi lõõmutus annab metalli, mis on vaba sisepingetest, kristallstruktuuri defektidest jne. Karastus, nagu II liigi lõõmutus, tehakse temperatuuridest, mis ületavad faasimuutuste temperatuur. Erinevalt lõõmutusest kiirjahutus karastamisel ei võimalda realiseerida faasimuutustele pöördprotsessil, mille tulemusena toatemperatuuril võib fikseerida metalli seis, mis oli temal kõrgel temperatuuril. Selline karastusviis nimetatakse ehtseks või I-lliigi karastuseks. Tavaliselt aga karastamine fikseerib mitte struktuuri ja omadused, mis olid metallis enne jahutust, vaid mingi vaheldane struktuur, sarnane sellega, mis oli kõrgel temperatuuril. Sellist karastusviisi nimetatakse II liigi ehk polümorfse muutusega karastuseks. II- liigi lõõmutuse ja karastuse vahel on ühine see, et mõlemal juhul kuumutus peab kutsuma esile faasimuutus (kas polümorfne või mitte), erinevus aga seisneb jahutuskiiruses
temperatuuril 20 °C kui ka 150...200 °C. Õli puuduseks on tema tule-ohtlikkus (süttimistemperatuur sõltuvalt õli margist on 150...320 °C piires) ja karastusvõime kadumine aja jooksul (õli pakseneb). Peale selle õli põleb ja detaili pinnale moodustub oksiidikile. Karastusviisid Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastamise (time hardening, two medium quenching) korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas
Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud T ,º C detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida opti- maalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbi- 1000 viidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud oma- S o o v ita ta v a d 900 te m p e r a tu u r id dused.
faasimuutuses olevate faaside erinevast mahust. Teist liiki pinged ei sõltu jahtumiskiirusest, vaid ellkõige eri faaside mahtude erinevusest. Terase karastamisel tekkivad teist liiki sisepinged on põhjustatud austenniidi ja martensiidi mahu erinevusest. See mahtude erinevus on seda suurem, mida suurem on terase süsinikusisaldus. Karastusviisid Olenevalt terase koostisest detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detailist nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis mis on kõige lihtsamini läbiviidav, kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Tavakarastamisel kasutatakse põhiliselt jahutuskeskkondadena vett, õli või kombineeritud moodust- läbi vee õlisse. Ühes keskkonnas ehk vannis karastus Ühes keskkonnas karastus vees või õlis on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detailid jahutatakse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtumiseni. Seda viisi
Sele 1.30. Terase karastustemperatuuri valik - 25 - Karastusviisid. Olenevalt terase koostisest, Karastunud pinnakiht detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida opti- maalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbi- Karastuvuse sügavus viidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud oma- dused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamis- Mittekarastunud tingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt südamik suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad
annaabi.ee 
