keskkonnas (nt. puuviljamahlade pastöriseerimisel, rukkileiva küpsetamisel) b. Reaktsioonid tugevalt leeliselises keskkonnas Aluselised tingimused esinevad nt. sahharoosi isoleerimisel suhkrupeedist ja leelisega küpsetatud toitude valmistamisel. Enoolimisreaktsioonid nt. sahharoosi isoleerimisel suhkrupeedist 3) Karamelliseerumine Pruuni värvi tooted saadakse suhkru sulatamisel või suhkrusiirupi kuumutamisel happe või leelise juuresolekul. · Süsivesikute kuumutamisel ilma lämmastikku sisaldavate ühenditeta aset leiab suur hulk keerulisi karamelliseerumise reaktsioone · Suhkru molekuli dehüdreerumine kaksiksidemete või anhüdro-ringide tekkimisega · Pruuni värviga karamelli kasutatakse cola-jookides, küpsetatud toiduainetes,
Selle võib saavutada karamelliseerimisel, Maillardi reaktsiooni abil või ka seeläbi, et suhkur aitab looduslikku värvust säilitada. Maillardi reaktsioon (suhkur reageerib aminohapetega) tõstab esile pruuni värvuse ja meeldiva maitse näiteks leivas, kohvis, kuumutatud magustoitudes ja kookides. Maillardi reaktsioon on ülimalt keeruline keemiline reaktsioon ja selle lõpptulem sisaldab pigmenteerumist, mis põhjustab värvumist ja tekitab aroome. Karamelliseerumine viitab suhkru soojuspõhisele lagundamisele ja esineb siis, kui suhkrulahus kuumutakse temperatuurile üle 100°C. Karamelliseerumisaste suureneb temperatuuri tõustes ning sõltub veel ka pH-tasemest. Suhkrumolekulid lagundatakse, misjärel lagundatud komponendid reageerivad üksteise, veekoguse ja veel lagunemata suhkruga, moodustades helepruuni magusa massi. Karamelliseerumisel põhinevad sellised tooted nagu karamellikaste ja toiduvärv ,,karamellipruun"
Selle võib saavutada karamelliseerimisel, Maillardi reaktsiooni abil või ka seeläbi, et suhkur aitab looduslikku värvust säilitada. Maillardi reaktsioon (suhkur reageerib aminohapetega) tõstab esile pruuni värvuse ja meeldiva maitse näiteks leivas, kohvis, kuumutatud magustoitudes ja kookides. Maillardi reaktsioon on ülimalt keeruline keemiline reaktsioon ja selle lõpptulem sisaldab pigmenteerumist, mis põhjustab värvumist ja tekitab aroome. Karamelliseerumine viitab suhkru soojuspõhisele lagundamisele ja esineb siis, kui suhkrulahus kuumutakse temperatuurile üle 100°C. Karamelliseerumisaste suureneb temperatuuri tõustes ning sõltub veel ka pH-tasemest. Suhkrumolekulid lagundatakse, misjärel lagundatud komponendid reageerivad üksteise, veekoguse ja veel lagunemata suhkruga, moodustades helepruuni magusa massi. Karamelliseerumisel põhinevad sellised tooted nagu karamellikaste ja toiduvärv „karamellipruun“
olevale veele. Edasine suhkrulahuse kuumutamine toimub aeglaselt pidevalt segades nii, et suhkur oleks keemaineku ajaks lahustunud.Mida madalamal temperatuuril suhkur lahustub seda heledam tuleb siirup. Peale suhkru lahustammist keedetakse siirupit 25-30 minutit pidevalt segades, eemaldatakse pealispinnale tekkinud vaht. Antud 25-30 minutiline ajavahemik keetmisel on vajalik selleks, et hävitada baktereid. Kui keeta antud ajavahemikust kauem, toimub suhkru lõhustumine ja karamelliseerumine. Peale 30 minutilist keetmist tuleb kontrollida valmis siirupi kontsentratsiooni. Siirupi valmiduse üle võib otsustada ka tema keemistemperatuuri põhjal: 103,1 kraadi kuivaine sisaldus 60%, 104°C 65%.Valmis suhkrusiirup sisaldab 60-65% kuivainet. Mehhaaniliste lisandite eemaldamiseks kuum suhkrusiirup filtreeritakse. Mikroflooraga saastumise ja kupaazist aroomainete kadude vältimiseks jahutatakse siirup peale filtreerimist 10-20°C-ni kasutades soojusvaheteid.
annaabi.ee 
