aastal abiellusid. 1859. aastal naases Dostojevski Peterburi, kus ta asus oma vennaga ajakirjandusse. Ajakirjad ,,Vremja" ja ,,Epohha" polnud just kõige edukamad, kuid viimane neist ilmus siiski kuni 1865. aastani. 1863. aastal reisis Dostojevski palju Euroopas ja külastas kohati ka paljusid kasiinosid. Seal tutvus ta Apollinaria Suslovaga, kellest sai eeskuju Katerina Ivanovnale, kellest saab lugeda nii ,,Kuritöö ja karistuses" kui ka ,,Vendades Karamazovites". Aasta hiljem suri Dostojevski naine ning ka vend Mihhail. See mõjus talle rängasti, mille tõttu ta külastas palju kasiinosid ning kaotas ka suure hulga raha. Lisaks sellele sõlmis ta ikka ja jälle palju kahtlaseid lepinguid, mis viitas sellele, et ta ei osanud rahaga väga ümber käia. Sellele vaatamata ilmus samal aastal ,,Ülestähendusi põranda alt", mida on nimetatatud eksistentsialismi eelkäijaks. 1866
Kirjanikul on võimalik minevikku idealiseerida. Päevakajaliste teemade puhul see võimalik ei ole. D otsustab jääda aktuaalsete teemade juurde. Olustikulisi kirjeldusi on päris palju. Suurt rolli mängib tegelaste psühholoogia. Arvatakse, et D avastas psühhiaatrias psühholoogilised kompleksid ta on esimene, kes nendest oma teostes kirjutab. Teadus tegeleb sellega alles 20. sajandil. D kirjeldab ka stressi samuti esimesena (,,Tasane"). Karamazovites on ka see kiht kirjeldatud. D projitseerib kogu tegevuse piibli sündmustele. Kurjad vaimud seal on juttu sigadest, kes väljusid inimestest ja jooksid merre. See on allegooria. D vihjab sellele, et Vm on haige ja kurjade vaimude ehk revolutsionääride tegevus tähendabki seda haigust. D arvab, et see haigus on ajutine näht. Neomütoloogiline kiht käsitletud piiblitekste. Seda on ka Karamazovites. Aluseks võetakse müüttekst piiblist ja paigutatakse see süzeesse teistesse oludesse
Üks hobustest on kena, sirge ja ilus, teine aga verd täis valgunud silmadega ja tokerjas. See viimane võib vedada esiteks teise hobuse ja seejärel kaarikujuhi teelt välja. Halb hobune tähistab seega ihasid, kena hobune tundeid ja kaarikujuht mõistust, kaalutlust, mõistlikkust. Platoni vertikaalne kolmikjaotus liigub siis alt üles: ihad-tunded/emotsioonid-mõist(likk)us. Traditsiooniline kolmikjaotus pädeb minu meelest ka Dostojevski Karamazovites, ainult mõistus/mõistlikkus ja tunded/emotsioonid on vahetanud kohad. Dmitri esindab ihasid, instinkte, mis saavad jagu tema mõistuslikust tegevusest ja juhivad tema tunnetuslikku tegevust. Ivan esindab aga mõistust, intellekti ülekaalu, ,,pead". (B.Sichtermann,J.Scholl: 256). Nii ka Ivanil, Dostojevski jaoks peitub probleem tõsiasjas, et Ivani südant juhib pea. Aljosa ütleb Koljale: ,,Ei, te olete väga kena loomuga, kuigi rikutud.." (H.Mattisen1999:419).
annaabi.ee 
