nõusolekul tellis ta ungari dramaturgilt Ignaz Schnizerilt libreto. Esimest korda lõi Strauss oma operettide tegelaskujude dramaatilise arengu, luues selleks suuri muusikalisi konstruktsioone. ,,Mustlasparunis" moodustasid ühtse terviku mitte enam üksnes vaatuste finaalid, vaid ka teised sõlmstseenid. Oluliselt oli suurenenud retsitatiivi osa. See mitte üksnes ei sidunud opereti muusikanumbreid, vaid etendas ka tähtsat dramaturgilist rolli tegelaste muusikalises karakteristikas. 6 ,,Mustlasparun" kujunes uueks tähiseks opereti ajaloos. Kui Straussi eelnevad operetid olid teatud määral siiski järginud Offenbachi pariisilike operettide traditsioone, siis nüüd oli ta loonud sootuks uut tüüpi- lüürilise opereti, mis meenutas pigem lüürilist muusikalist draamat. Koomiline alge oli nihkunud teisejärguliseks ning esikohale oli tõusnud just õrnade ja liigutavate tunnete edasiandmine muusika kaudu
meeldetuletamisest, üheski raamatulises väljaandes uuestitrükkimisest. Uurides tagasivaatavale pilgule on jutukese kompositsioonilises saamatuses huvitav seletada just eri sugemete algsegu. Vähese faabula sihiks on ja nagu ei oleks mitte ainult näidata Kilgivere kantniku joomapahesse langemist, ta perekondliku õnne lagu ja kraavi kukkumise surma. Õpetlik tendents sumbub kantniku, ta kodukondsete ja kõrtsiseltsilistegi vallalises karakteristikas, faabula juhtimine peatub meelsalt vaeserahva olustikuliste pisiasjade vahelekriipsutamises, kilke ja prussakaid unustamata. Ei puudu aga algajal ka haleduseni kaasaliigutatud meeleolude tsipakesi. Seda ebatasast tähendusliikumist väljendavad lamedavõitu kirjakeele harjumused kõrvuti värskelt rahvalikkude kõnekäändudega (näit. ,,tõmba parem pool toopi va kõrihöövelt"). Huvitavamad kõigest sellest on jutukeses laialepillatud alatoonid
toimega . Kui kolbmehhanismile juhtida suure surve all õli arendavad nad suurt jõumomenti ja võivad töötada hüõdromootorina Jõumomendi suurendamiseks kasutatakse mitmekordse tegevusega ja mitmerealisi rootoreid Staatilise rõhuga pumpade (mahtpumpade) karakteristikud. Pumba karakteristikad väljendavad pumba põhiparameetrite sõltuvust pumba tootlikkusest. H= f(Q), P= f(Q), = f(Q), Hvaclub= f(Q) jne. Staatilise rõhu pumpade karakteristikas antakse sageli teiste põhiparameetrite sõltuvus pumba rõhust st. sõltumatuks muutujaks on pumba rõhk. Q= f(H), P= f(H), = f(H) jne. Karakteristikud koostatakse kindla pöörlemissageduse (n=const) ja pumbatava vedeliku tiheduse ja viskoossuse juures. Staatiliste pumpade karakteristikud mõningate väikeste iseärasustega on omavahel sarnased. Staatilise rõhu pumpade iseärasuseks on ,et teoreetiliselt tema tootlikkus
annaabi.ee 
