hobidena. 1931. aastal astus ta Yale'i ülikooli keeleteadust õppima. Ta avaldas suurt muljet Edward Sapirile, kellest sai tema toetaja. Ta sai tuntuks peamiselt Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesiga, mille jäärgi meie räägitav keel kujundab meie mõtlemist, taju ja maailmapilti. Loomupärase loogika mõiste ja olemus Benjamin Lee Whorfi teadusartikkel "Teadus ja keeleteadus" räägib lugejatele kahest väärast kõne ja mõtlemise ettekujutusest. Nad karakteriseerivad loomulikku loogika süsteemi ja seda, kuidas sõnad ja kombed mõjutavad mõtlemist. Benjamini Lee Whorf sõnul iga normaalne inimene maailmas, kui ta on imikueast välja kasvanud, oskab rääkida ja räägibki. Olgu tsiviliseeritud või tsiviliseerimata kannab iga inimene eluajal teatavaid lapsikuid, kuid sügavale juurdunud kujutlusi rääkimisest ja selle suhtest mõtlemisega. Need kujutlused pole kuidagimoodi puhtalt isiklikud ega juhuslikud:
jooksul Dünaamiline tegelane seevastu areneb: muutuvad tema vaated, teravnevad või lahenevad sisepinged jms. Avatud suletud tegelane. Avatud tegelane on n.-ö. läbipaistev, ta siseelu lugejale hästi jälgitav ning teod ja valikud motiveeritud. Suletud tegelane jääb mõistatuslikuks "mustaks kastiks" Transpsühholoogiline psühholoogiline tegelane Tegelasest lähtuvad karakteriseerimisvahendid on kahesugused. o Verbaalsed vahendid, sh. otseselt ja kaudselt karakteriseerivad. Otsene karakteristika on nii see, mida tegelane ise enda kohta väidab, kui ka teiste tegelaste hinnangud. Lugeja-vaataja jaoks on oluline vahe, kas tegelasest räägitakse enne tema lavaleilmumist, nii et kujuneb teatud eelhoiak või loob esmamulje tegelase enda käitumine, mille taustal võetakse vastu teiste tegelaste järgnevaid hinnanguid. o Mitteverbaalsed vahendid. Selleks on kaks võimalust:
Esmase moraali tasemel ei ole laps võimeline asetuma teise kohale ega vaatama olukorda teise vaatenurgast. Mõned kurjategijad (nagu ka mittekuritegelikud noorukid ning isegi mõned täiskasvanud) asuvad ikka veel prekonventsionaalsel tasandil. Nende mõtlemist juhib hirm karistuse ees või mõtlevad oma tegude suurusest (1. staadium) või omakasust (2. staadium) need aga karakteriseerivad lapsikut mõtteviisi. Prekonventsionaalsed inimesed võivad õigustada koolis mahakirjutamist öeldes, et nad petsid “ainult natukene”, või siis et nad tahtsid saada head hinnet, et kõrgkooli sisse 56 saada; või siis nad hoiduvad petmisest, kuna neil on hirm vahele jääda. Harjumusliku moraali ehk konventsionaalne tasand Teiste inimeste ootuste ja normide täitmine on lapsele siinkohal
annaabi.ee 
