d) pea- ja kõrvaltegelased. IV Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis. 2. Tegelase iseloomustus: a) portree; b) esemed tema ümber; c) biograafia teose ulatuses; d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3. Tegelase kunstiline teostus: a) autori suhtumisest tulenev käsitluslaad; b) karakteriseerimise võtted; c) eriti olulised stseenid; d) tegelase keeletarvitus. 4. Tegelaskuju hindamine: a) tüüpilisus; b) arenguloogika; c) emotsionaalsus. 5. Tegelasele antud hinnangud a) autorilt; b) arvustuselt; c) analüüsija enda seisukoht. V Süzee VI Kompositsioon a) järjestikused, paralleelsed ja ristuvad süzeeliinid; b) zanrilised raamid; c) dialoogi kasutamine; d) autoripoolsed kõrvalepõiked, e) jagunemine peatükkidesse; f) kompositsiooni põhiprintsiibid.
Inimene ja meditsiin Helene Leht Geenitehnoloogia Kadi Jänes Kanepi Gümnaasium 2013 Geenitehnoloogia geenitehnika geenimanipulatsioon On meditsiini valdkond, mis tegeleb DNAlõikudega Eesmärgid on rakenduslikud Ajalugu 1970. aastal avastati restriktsiooniensüümid ehk restriktaasid bakterites Loodi rekombinantse DNA metoodikageenitehnoloogia baas 1978. a said restriktaaside karakteriseerimise ja uurimise eest füsioloogia ja meditsiini Nobeli preemia: Daniel Nathans, Werner Arber ja Hamilton O. Smith Geeniteraapia Normaalse geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese koe rakkudesse Mutantse geeni avaldumise vaigistamine Eesmärk pakkuda ravi erinevatele haigustele ja tõvedele Jaguneb kaheks: somaatiline ja sugurakke mõjutav Somaatiline geeniteraapia Ehk ravikloonimine Tüvirakke viiakse otse haigesse koesse Seal nad muunduvad vastava koe rakkudeks
iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. 9.valgustus ideed pääsesid esile 18. Sajandil eelkõige Prantsusmaal ja Inglismaal. 10.Valgustajad võitlesid õiglase ühiskonna eest, mis pidi rajanema mõistuse, õigluse põhimõtteil.Kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Õnneliku elu pidid kindlustama haridus ja teadmised.Valgustajate ideaaliks oli nn loomulik inimene. 11. Valgustus kirjandus oli filosoofilise kallakuga, tekis uus zanr- filosoofiline romaan. 12
raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Ta ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele kujutamisele ning naeruvääristas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas komöödia rolli ühiskonnas kõrgelt. Moliére naljamängudest võis leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk neis oli siiski suunatud intriigile ja elavale kõnele. Moliére esimene näidend "Arutu" lavastati 1653. aastal. Loomingu kõrgperiood algas tema esimese komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659). Teoses pilgatakse aristokraatseid salonge ja seal harrastavat peenutsemist, silmakirjatsemist ning vaimutsemist, mis mattis enda alla siira ja inimliku suhtluse ning moonutas tunded ja arusaamu. "Naeruväärsete eputistega" sai
teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele
Looming Molière kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Molière tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik
annaabi.ee 
