tegutsemise aluseks oelvaid motiive. Vastu: Kõik toimingud on motiveeritud omahuvi poolt. mõnikord on mängus ka kohustus. Altruistlik tegu on tingitud omahuvist, inimene saab heateost rahulolu. inimene tunneb heast toimingust rahulolu seepärast, et ta on teatud tüüpi inimene isetu. Eetilised teooriad Tegevus (deontoloogiline eetika) Õige, vale, kohustuslik, valitav Tagajärg (konsekventsialism) Hea, halb, neutraalne Iseloom, karakterijoon (vooruseetika) Vooruslik, paheline Motiiv Kohusetunne/kaastunne/omahuvi Normatiivse eetika teooriad Deontoloogiline eetika, teleoloogiline e. konsekventsialism, vooruseetika, konraktualism, kaastunde eetika Teleoloogiline teooria. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet, seda parem moraalses mõttes. Näiteks: eetiline egoism, utilitarism
Vajadus moraaliteooria järele Olemasolevad intuitsioonid: · Ei kata kõiki situatsioone (nt on liiga üldised, ajale jalgu jäänud vms); · Ei pruugi olla õiged. Normatiivsed moraaliteooriad püüavad moraalse elu komplekssust arvestades anda siiski võimalikult selge ja ühese vastuse küsimusele, mida moraal meilt nõuab. Olulisemad normatiivsed eetikateooriad: · Vastavalt sellele, kas primaarse eetilise väärtuse kandjaks on tegu ise, teo tagajärg või inimese karakterijoon, jaotatakse: deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos kr. k siht, eesmärk. · Consequence ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika
Ühed või teised iseloomujppned kinnistuvad, arenevad ja tulevad ilmsiks ikka mingis konkreerses tegevuses, maitse-eelistustes, sihtlemistavades, riietusesjne. Iseloomu,temperamendi ja võimete erinevused Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb isellom välja järk-järgult, elutingimuste mõjul .Temperamendi ja iseloomu eristamisel võib aluseks võtta järgmise lähteüunkti. Kui teatud omadus väljendub iseloomulikus olukorras ja väljendab kindlat suhtumist, on see karakterijoon, kui see esineb pidevalt ega sõltu suhtumisest,siis temperamendiomadus. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, hajumusüärastes situatsioonisd;temperamendiomaduse ekstreemolukordades,näiteks frustratsioonis, ajadefitsiidi juhtumil. Iseloomu struktuur Karakterijooned mõjustavad ja põjustavad vastasikku üksteist, õigemini põhjustab neid miski üldisem ja sügavam psüühikas, mille tulemiks ongi teatud iseloomujoonte kombinatsioon.
annaabi.ee 
