youtube.com/watch?v=coHC1JSB3sc 6. Jazzorkester 17 instrumenti: 5 saksofoni, 4 trompetit, 4 trombooni + rütmigrupp (trummid, bass, kitarr ja klaver). http://www.youtube.com/watch?v=5HZFBbkosOA Dirigent näitab paremas käes oleva taktikepiga tempot ja rütmi, vasaku käega dünaamikat ja pillirühmade sisseastumisi. Dirigent juhatab partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Maailmakuulsad dirigendid olid/on Leonard Bernstein (1918 1990) Herbert von Karajan (1908 1989) Nikolaus Harnoncourt (1929) Kurt Masur (1927) Claudio Abbado (1933) Neeme Järvi (1937) Paavo Järvi (1962) Kristjan Järvi (1973) Kolm Järvit: isa kahe pojaga maailmakuulsad eesti rahvusest dirigendid /17. sajandi Prantsusmaal löödi takti pika sauaga vastu põrandat. Jean-Baptiste Lully lõi saua otsaga põranda asemel vastu jalapöida ja suri gangreeni tagajärjel./
Pjotr Tsaikovski, "Jevgeni Onegin", "Padaemand" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" KUULSAID OOPERILAULJAID Miliza Korjus (1908-1980) Maria Kallas (1923-1977) Janet Baker (1906-1975) Birgit Nilsson Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras KUULSAID OOPERIDIRIGENTE Arturo Toscanini (1867-1957) Wilhelm Furtwängler (1886-1954) Herbert von Karajan (1908-1989) EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema "Armastus ja surm" ning 1933.a. "Elga". 1935.a. korraldati "Estonias"
Pangatähed on kõikides riikides ühesugused, kuid müntidel on ühesugune vaid esikülg – tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika. ELi liikmesriigid, kus on käibel euro: Belgias, Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Austrias, Euroopa Liidu sümbolid Euroopa lipp Euroopa hümn – meloodia Ludwig van Beethoveni 9. Sümfooniast. Helilooja Herbert von Karajan tegi sellest teosest arranžeeringut – klaverile, puhkpillidele ja sümfooniaorkestrile. Euroopa juhtlause “Ühendatud mitmekesisuses” Ühisraha euro € Euroopa päev 9.mai Euroopa lipp Ühisraha on euro € Kasutatud materjal http://valitsus.ee/et/riigikantselei/euroopa-liit http://opetaja.edu.ee/euro/el_kodanike_euroopa_sisse juhatus.html http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/181 http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit http://europa
Kuigi mitmes intervjuusid ta vihjas probleemidele ühendades rahvusvahelise ooperi karjääri pereeluga, tuli siiski 1992. Aastal lahutus, peale mida ei ole Carreras uuesti abiellunud.) Tema edu kõrgpunktil, aastal 1987, diagnoositi Carrerasel äge leukeemia ja anti 1/10 ellujäämise võimalus. Päästeti ta tänu Barcelona ja Washingtoni arstidele. Pärast tema taastumist, üks esimesi inimesi, kes tema juurde läks, oli suur Austria dirigent Herbert von Karajan, kellega 10 aastat koostööd on andnud ühed parimad Carrerase etendused ja salvestised. Carreras tõepoolest jätkas oma karjääri, tulles järk-järgult tagasi nii ooperilavale kui salvestusstuudiosse. Nüüd ta keskendub rohkem kontsertitele ning annab ühe või kaks lavastust aastas. Ja muidugi tema fond on lisanud uue mõõtme ja eesmärgi tema elule. Paljude kontserdite kasum läheb José Carerras'e International Leukeemia Fondi. Carreras on nüüd viiekümnendates
Kuid see oli vaid osaliselt nii. Juba Verdi kaasajal leidsid tema ooperid võrratuid interpreete, kellele õige pea kümneid ja kümneid ooperitaevas süttinud tähti lisandus. Itaallased M. Battistini, E. Caruso, B. Gigli, T. Gobbi, M. Cebotari, M. Callas, R. Tebaldi, M. del Monaco, G. di Stefano, G. Simionato, R. Scotto, neegerlauljad M. Anderson ja L. Price, bulgaarlased B. Hristov ja N. Gjaurov, dirigendid A. Toscanini ja H. von Karajan, vene ja nõukogude kunstnikud F. Saljapin, L. Sobinov, A. Nezdanova, V. Barsova, S. Lemesev, G. Nelepp, G. Visnevskaja, I. Arhipova, V. Atlantov ja mitmed teised on tuntud Verdi ooperite esitajad. Ja eks meiegi vabariigist ole võrsunud tugevaid Verdi muusika tõlgitsejaid, nagu lauljad H. Einer, K. Viitol, K. Ots, I. Loo Talvari, E. Maasik, T. Kuusik, G. Ots, A. Külvand, H. Krumm, U. Tauts, A. Püvi, dirigent N. Järvi jt.
annaabi.ee 
