Metsakõdus ja mullas elub mitmekesine mikrofauna. Siin elab ka arvukalt kõiksuguseid selgrootuid, roomajaid ja närilisi. Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides. Nende toiduks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad.Arvukalt on ka sisalikke ning krokodille. Suurematel saartel esineb palju lühikesi jõgesid. Pikimad neist on Kapuas, Mamberamo, Musi. Esineb kaldeerajärvi. Kelimutu vulkaani kraatris on kolm värvilist järve. Aasia suurimad vihmametsad kasvavad Indoneesias. Liigirikkus neis metsades on suur , paljud taime- ja loomaliigid on hävimisohus. Tähtsaim majandusharu on veel põllumajandus, metsatööstus, kalandus, kasvab tööstuse osatähtsus. Rahvaarvult on Indoneesia maailma neljas riik. Kasutatud allikad 1.http://www.reisiguru.ee/riikID/84 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Malai_saarestik 3.http://et
omakorda Sabah`i ja Sarawaki osariigi vahel; 0,6% Kalimantanist kuulub väiksele Brunei sultaniriigile. Seda saart piirab põhjast Lõuna-Hiina meri, Sulu meri kirdest, Makassari väin ja Sulawesi meri idast ning Java meri ja Karimata väin lõunast. Kailimantanst läände jääb Malaka poolsaar ja Sumatra saar, lõunasse Java saar ja idasse Sulawesi saar. Saare enamus jõgesid saab alguse saare keskelt mägedest ja suurimad neist on Kapuas jõgi (1143 km), Rajang`i jõgi (562.5 km), Barito jõgi (880 km) ja Mahakami jõgi (980 km). Kailimantan kõrgeim tipp on Mont Kinabalu kõrgusega 4095 km. 3.2. Taimkate Kailimantan saar asub troopilises kliimavöötmes. Saare madalamates osades on temperatuur keskmiselt 25 - 35°C, mägedes võib temperatuur märgatavalt madalam olla. Saar on mõjutatud mussoonide poolt, mistõttu jaguneb aasta niinimetatud kuivaks (maist oktoobrini) ja vihmaseks perioodiks (novembrist aprillini)
VETEVÕRK Kuna Inodoneesia on saareriik, siis mõistagi on seal palju vett. See on India ja Vaikse ookeani vahel ja saari ühendab selge ja soolane ookeani vesi. Sisemaal, vihmametsades on vetevõrk väga tihe. Pikimad jõed voolavad suurimatel saartel ja on põhiliselt lühikesed. Sademeid langeb aastaringselt palju, mille tõttu on jõed, järved aasta läbi veerohked ja jõed kannavad kaasa palju setteid. Riigi pikimad jõed asuvad Kalimantani saarel ning nende hulka kuuluvad Barito, Kapuas, Mahakam. Suurematel jõgedel on levinud jõetransport. Sumatra saarel paiknev Indoneesia suurim järv Toba (pindala 1103 km2) on ühtlasi maailma suurim vulkaanikraatrisse tekkinud järv. ARENGUTASE Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Eesti on 2015 aasta seisuga 30.kohal.
annaabi.ee 
