Lisaks säilitatakse laevade liikumine jälgitavas alas teatud aeg, et seda saab õnnetuse põhjuste uurimisel kasutada. Kuna VTS-süsteemide esmane eesmärk on ohutuse tagamine, siis sellega välditakse õnnetusi, mis omakorda hoiavad ära keskkonna õnnetused. Siinjuures on oluline rõhutada, et VTS-süsteemil on ainult "kõrvaltvaatleja" roll, st. kui VTS-süsteemi poolt jälgitavas alas toimub laeva(de)ga mingi õnnetus, siis lasub kogu vastutus nende laeva(de) kaptenitel, mitte VTS-töötajal või lootsi(de)l. 4. VTS-i areng Kuigi laevaliikluse teenindamine, kui sõnaühend on suhteliselt uus, on seda teenust sadamate juures pakutud juba palju aastaid. Nähtavasti algas kõik suitsu ja häälesignaalidega koos veesõiduoskustega selles piirkonnas. Arendati välja keerulised lipu-ja valgussignaalid, milledest mõned on säilinud tänapäevani. Panama ja Suessi
massiivse kaldanuki. Saarel on palju rohelust seda on kohe näha. Peale selle on saar ka asustatud. (Varsavski 1982:10-11). "Santa Marialt" lastakse alla paadid. Neis asuvad oma kohtadel hästi relvastatud madrused. Esimesena randub Admirali paat. Peale Kolumbuse on veel paadis "Pinta" kapten Martin Alonso Pinzón, peaaegu kõige kogenum meremees kogu eskaadris, ja "Niña" kapten Vicente Yáñes Pinzón. Kolumbusel on käes kuninglik lipp. Kaptenitel on kaks lippu roheliste ristidega ja Hispaanias valitseva kuningapaari initsiaalidega "F" ja "I" Fernando ja Isabel. Üleval initsiaalide kohal on vapi kujutis. (Varsavski 1982:11). On reede, 12. oktoober 1492. aasta. Christoph Kolumbus astub kaldale esime- sena. Oodanud, kuni kõik teised on maabunud, kutsub ta mõlemad kaptenid ja teised, sealhulgas laevastiku notari Rodrigo Escovedu ja Rodrigo Sanches de Segovia ning palub neil olla tunnistajateks, et tema, admiral, astus esimesena oma
ja süütu meremees kraabib 3 korda besaanmasti. Laeva sees oli vilistamine keelatud - tuli olla ettevaatlik, et tuult külvates ei lõigataks tormi. Ka võis vilistamine esile kutsuda vastutuule. Kes tormi ajal vilistas, see saadeti karistuseks vahi lõpuni masti. Tuulest ei tohtinud laevas kõvasti rääkida, siis võis ta hoopis vaibuda. Laevajuhte, kel alati tuultega vedas, kahtlustati olevat liidus kuradiga (taolistel kaptenitel arvati puuduvat oma vari. Kohtumine merel “Lendava Hollandlasega“ tähistas alati õnnetust. Tormist merd, mis ähvardas laevahukuga, püüti aegade hämaruses lepitada mereohvriga - selleks valiti keegi laevas olijaist ja heideti merre. Nii juhtus ka Piiblist tuntud 'Joonaga. Erilised suhted on meremeestel olnud loomade ja müütiliste olenditega. Vanad kreeklased tegid oma laevaninadele delfiinipäid kujutava maalingu, uskudes nii delfiinide omadusi kanduvat üle laevadele
annaabi.ee 
