PPS Poola sotsialistlik partei kuulus ka leedulasi. Poola-Leedu kuningriigi sotsiaaldemokraatlik partei Rosa Luxemburg kujutas ette tulevikku Venemaa koosseisus. Tekkis ka Leedu sotsiaaldemokraatlik partei LSDP. Astus esile rohkem iseseisvana ja rõhutas iseseisvust PPS-ist ning ka Leedu tulevikku iseseisvana. LSDP-s suurenes etniliste leedulaste osakaal ning viis partei lõhenemiseni iseseisvuse pooldajad ja vene enamlaste pooldajad. V.Mickiavicius Kapsukas radikaliseerus järjest enam ja liitus hiljem vene enamlastega. Peeti Leedu kommunismi käilakujuks. 20. saj alguse leedus sündis ka liberaalne partei Varpase seltskonnast Leedu Demokraatlik Partei, kelle eesmärgiks oli iseseisev Leedu. Juhiks Kazys Grinus (tulevane leedu presdent) ja Jurgis Saulys. Kazys samuti Mariampole seminari lõpetanu ning Moskva ülikoolis arstiks õppinu. Peale 1906 a oli Grinus poliitilise tegevuse tõttu korduvalt vahistatud. Oli ka üks
Sotsialistlike ja sotsiaaldemokraatlike ideede levik 1890. aastail tõi uusi jooni Leedu poliitikasse. Sotsialism levis tööliste seas, kes moodustasid 1893. aastal Poola Sotsialistliku Partei (PPS) - Josef Pilsudski. 1896. aastal loodi Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (LSDP) - Rõhutas iseseisvust. Hiljem toimus lõhenemine kaheks - Leedu iseseisvuse toetajateks ja internatsionalistideks, kes ühinesid venelastega. LSDP mõjukam liider oli Vincas Mickevicius-Kapsukas (1880-1935) - Pärit jõukast Suvalkija taluperest. Radikaliseerus bolsevismini. Marksistlike juurtega sotsiaaldemokraatia oli Leetu jõudnud juba 1880ndate aastate algul. 1897. aastal asutati Sotsiaaldemokraatlik Juudi Tööliste Ühing - Üks paremini organiseeritud sotsiaaldemokraatlikke rühmitusi Vene impeeriumis. 1902. aastal asutati Leedu Demokraatlik Partei (liberaalne) - Sihiks oli demokraatlik autonoomne Leedu, kõigil rahvastel võrdsed õigused, talurahva majandusliku
- Pealetungi läände sakslaste poolt, mille esimene hoop oli suunatud Riiale juhtisid läti kütid kui Punaarmee kõige distsiplineeritumad sõjamehed. Nende juht polkovnik Jukums Vacietis, lätlased Jekabs Peters ja Martins Lacis. - Vaevalt oli Punaarmee 1918.a lõpul Eestisse, Lätisse ja Leedusse tunginud, kui nende mõjuvõimu alla läinud aladel kuulutati välja nõukogude vabariigid, mida juhtisid kohalikud enamlased Jaan Anvelt, Stucka ja Vincas Mickevicius Kapsukas. 1919.a olid enamlaste käes Eesti ja Leedu idaosa ning kogu Läti peale Liepaja. - Vahest suurim Eesti, Läti ja Leedu enamlaste eksimus oli nende agraarpolitika. Kohe kuulutati välja maa natsionaliseerimine. Vastupidine Balti talupoegade unistus. Rahvuslikud valitsused lubasid rahva ootustele paremaid võimalusi. Sõjaväkke astujad pidid saama oma maa, mis ajendas neid võitlema oma kodumaa ees. - Johann Laidoner juhtis Eesti armeed
Kuid Saksamaaga jäi Leedu sõjalisse ja majanduslikku liitu. Leedust taheti teha kuningriiki. Kuningas kutsuti Saksaõukonnast, mille peale Wilhelm II tunnustas Leedu iseseisvust. Kuningaks sai Wilhelm van Urach Mindaugas II nime all. November 1918 - Leedu muutus vabariigiks, sest Saksamaa kapituleerus. Ametisse pandi esimene valitsus, peaministriks Voldemaras. Hakati looma Leedu sõjaväge. Algas vabadussõda. 08.12.1918 - Vilnjuses kuulutati välja Leedu Nõukogude Vabariik. Juhiks sai Kapsukas (Kominterni revolutsioon). Veebruar 1919 - Punaarmee vallutas Leedu idaosa. Rahvuslik valitsus kolis Kaunasesse. Kevad 1919 - enamlased lahkusid Leedust, samal ajal kui Poolakad tungisid Vilnjusesse. 1920. aastal sõdis Venemaa kodusõjas enamlaste vastu ka valgepoola. Et enamalstel oleks edu, siis pidid nad looma head suhted Leeduga. 12.07.1920 - Leedu ja Venemaa vaheline rahuleping "Moskva leping": mõlemad riigid tunnustasid
annaabi.ee 
