Inhalatsiooni teel; viiruste sattumisel seedetrakti; putukahammustuste tagajärjel; seksuaalkontakti teel; katkise naha ja limaskestade kaudu; raseduse ja rinnaga toitmise teel. Kõige sagedamini nakatavad viirused hingamiselundkonna rakke. 2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitsevad organismi rakke viiruse vereringlusesse sisenemise eest. Kui viirusosakesed on juba vereringluses, siis rakku sisenemise eest. Kui viirus on juba rakus,
Viirusosakeste jagunemine kuju alusel 1. Ikosaeedrilised viirusosakesed viirusosakese kapsiid on ikosaeedrilise kujuga. Meenutavad kujult kristalle. Nt. adenoviirused. 2. Silindrilised viirusosakesed nt. tubaka mosaiikviirus. 3. Ümbrisega viirusosakesed ümbris võib olla nii ikosaeedrilise kujuga kui ka silindrilise kujuga viirusosake. Nt. gripp. 4. Keerulise struktuuriga viirusosakesed viiruse kapsiidile on kinnitunud lisaks kindla ülesandega struktuurid. VIIRUSTE ELUTEGEVUS Jaguneb kaheks etapiks: 1. Eluetapp peremeesrakus, mida ta nakatab. Peremeesrakuks võib olla bakterirakk, pärmirakk, taime- või loomarakk, inimese rakk. Seal saab viirus looduslikes tingimustes paljuneda. 2. Eluetapp väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib kui keemiline ühend. VIIRUSTE ELUVIISID RAKKUDES Elutegevus algab raku nakatamisega viiruse poolt, mis lõppeb uute viirusosakeste
NB! Arboviirused meningiiditekitajates: puukentsefaliit. Ja flaviviiruste sekka kuuluvad ka hepaciviirused (hep C ja hep G). Struktuur. Ümbrisega +RNA-ga üheahelalise genoomiga viirus. Struktuurilt picornaviiruste sarnane – kapsiid on ikosaeedriline, 1 +RNA. Suuremad kui picornaviirused (45…75 nm), ümbrisega. Genoom kodeerib varaseid ja hiliseid valke. Neil on kaks või kolm glükoproteiini, mis moodustavad ühe oga. Glükoproteiinide C-terminus on kapsiidile ankurdatud, mistõttu ümbris pakib ennast tihedalt ümber kapsiidi, võtab kapsiidi kuju. Kapsiidivalgud perekonnas on sarnased, antigeenselt ristreaktiivsed. Ümbrise glükoproteiinid ekspresseerivad unikaalseid antigeenseid determinante, mis erinevaid viiruseid eristavad, ja ka ühiseid, mis grupisiseselt samad. Viirus kinnitub spetsiifilistele retseptoritele erinevatel rakutüüpidel, erinevatel viirustel on erinev koetropism Epidemioloogia.
annaabi.ee 
