· Papilloomiviirus- levib sugulisel teel · C-hepatiidi viirus- levib verekontaktiga · Herpesviirus- levib nahakontakti kaudu ja kehavedelikega · Rõuged- levivad õhu kaudu · HIV, AIDS- vere või seksuaalse kontakti kaudu 5. Mille jaoks kasutatakse viiruseid ja baktereid biotehnoloogias? Viirusi kasutatakse selleks, et viia märklaudrakudesse soovitud geene, kasutades ära teatud viiruste võimet sisestada nende kapsiidides sisalduv geneetiline info märklaudraku genoomi. Baktereid, millesse on plasmiidide või viiruste abil siirdatud võõras geen, saab kasutada geeni paljundamiseks või vajaliku valgu tootmiseks. Bakterid sobivad hästi ensüümide tootmiseks. Bakterites toodetud ensüüme kasutatakse paljude toiduainete valmistamisel. Bakterid aitavad toota keskkonnasäästlikku kütust. Paljud looduslikud bakterid kasutavad mürgiseid aineid
On näidatud , et raku mRNA-de dekapeerimine kujutab endast mehhanismi, millega viirus väldib omaendma mitte capeeritud mRNA-de degradeerimist raku ensüümide poolt. Mehhanism ise seisneb selles, et viirus tekitab hulgaliselt mittekapeeritud raku mRNA-sid , mille hulka viirus-spetsiifiline mRNA “ära kaob”. L-A replikatsioon =negatiivse RNa-de süntees Nagu ka teistel dsRNA viirustel , toimub L-A genoomi replikatsioon ainult moodustunud kapsiidides- rakust on vajalikud ainult substraadid (NTP-d). Replikatsiooni teostav RdRp on väga spetsiifline- see replitseerib ainult L-A ja tema satelliit- RNA-sid. Selleks on vajalikud kaks RNA-s paiknevat järjestust: RNA 3’- terminaalne järjestus. See järjestus sisaldab replikatsiooniks vajaliku stem-loop struktuuri. Olulised on ka viimased 6 nukleotiidi. RNA sisemine järjestus, nn internal replication enhancer. See on
VIROLOOGIA tundi peale infektsiooni ja langeb allapoole detekteeritavat taset ca 12 tundi peale infektsiooni algust. Varajased transkriptsiooni produktid on üheaegselt nii: - translatsioonil mRNAdeks (varajased mRNAd on capeeritud) kui ka - maatriksiks negatiivse ahela sünteesil (see protsess toimub uutes kapsiidides!). Sageli (kuid mitte alati) täheldatakse kõigepealt nn. "varajaste" transkriptide (L1, M3, S3 ja S4) sünteesi ja mõningatel juhtudel on täheldatud, et ülejäänud kuue transkripti süntees on sõltuv "varajaste segmentide" poolt kodeeritud valkude sünteesist (see seisukoht on küsitav). 3.1.6. Primaarne translatsioon Viirus-spetsiifiliste valkude süntees on nakatatud rakkudes detekteeritav ca 2 tundi peale infitseerimist