.................................................7 Lisa 2. Marineeritud kurgid.............................................................................................................8 HARILIK KURK Harilik kurk ehk kurk on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Arvatavalt pärineb see India põhjaosast. Tänapäeval kasvatatakse kurke kõikides maailmajagudes ning köögiviljadest jääb kurkide kasvatamine kogu maailmas populaarsuselt alla vaid tomatitele, sibulatele ja kapsastele. Kurk on rohtse varrega taim, kes roomab maapinnal või ronib köitraagude abil. Meie kasvatatud kurgid olid avamaal maapinna peal roomavad. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1-2,5 meetri pikkuseks nii nagu ka meil. Lehed on viisnurkse kujuga, lehelaba on kaetud harjakarvakestega. Kurgi viljaks on kõrvitsavili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide
Sain ka olla puu- ja juurviljade osakonnas, mille alla kuulusid veel kalad, majoneesid, ketsupid, kommid ja koeratoit. Igal hommikul tuli alati suur kogus puu- ja juurvilju. Nende väljapanek võttis hulganisti aega. Tuli kontrollida puuviljade kvaliteeti ja mittekvaliteetsed pidin ära korjama. Sageli oli ka nii, et vastuvõetud kaup ei sobinudki müüki viimiseks, see tuli kohe tagasi saata. Sain kaaluda ja pakkida porrosid. Selle töö käigus sain ka kaalu kasutamise oskust. Sageli pidin ka kapsastele" iluprotsetuuri" tegema (võtsin kapsatelt koledad kapsalehed ära). Samuti pidin ka igal hommikul vaatama üle kalade realiseerimis kuupäevad. Sama kuupäevaga kalatooted viisin allahindlusele. Korrastasin ja kontrollisin enne poe avamist kommide, krõpsude, võide, majoneeside jne riiulid. Vajadusel täitsin riiulid. Ohutustehnika ettevõttes Esimesel päeval, kui ettevõttesse läksin, tuli esmalt tutvuda ohutustehnikaga. Lugesin oma mitu lehte läbi eeskirju
13 pühadeks jaheliha (sülti), millesse liha jäeti koos kontidega. Kogu lihatagavara soolati sisse. Põhja- ja Lääne-Eestis jäeti soolamisel tailiha ja pekk kokku. Sealiha soolamisel pandi lihatükkide vahele ka pea ja allapoole jalad, nii et pead sai toiduks teha jõuluajal ja jalgu keeta vastlapäevaks. Seapekki ja rasva lisati kogu Eestis oa-, herne- ja läätsesupile, putrudele, kapsastele, vorstipudrule jt toitudele. Loomaliha soolati tavaliselt koos rasvaga, lambaliha ilma. Lambarasva kasutati küünalde tegemiseks. [] Liha vinnutamine oli 19. saj säilinud veel saartel ja Põhja-Eestis. Sea- või lambaliha pekiga riputati mõneks ajaks pärast soolamist välja õue, enamasti tuppa ahjukerise kohale suitsu sisse aeglaselt kuivama. Vinnutatud ja soolalihaga keedeti samu toite kui peki ja rasvaga. []
Ennetatav Sügisene mullakaevamine ja tasandamine. Võimalikult varajane istutamine. Agrotehniline Varajane külv. Viljavaheldus. Füüsikalis-mehaaniline Käsitsi korjata kahjureid. (munad ja vastsed).Sügisene künd eelkoorijaga hävitab nukud. 2015 Eesti Maaülikool Bioloogiline Vabastada põllul Trichogramma, kes hävitab munad. Keemiline Vanematele kapsastele kasutada DDT-ga. Steward Vees dispergeeruvad graanulid. Kulunorm – 85g/ga 12,5 г. / 100л. Kordus – 3 korda Hind -7 eur/kg Атом КЭ Kulunorm - 25g/l , 200-400 l/ha Vegetatsiooni peroodil. Hind – 3.28 eur/l Gerold VSK Kulunorm – 240 g/l, 200-400l/ha Kordus – 1 Hind – 7.44 eur/l Kapsalutikas (Eurydema oleraceum) Ennetatav Võimalikult varajane külv.Kasutada peletusvahendid, näiteks naftaliin,liiv ja tuhk 1:5.Või pritsimine seebilahusega. Agrotehniline
annaabi.ee 
