kaasa võeti. Suveperioodil mingeid erilisi toite ei valmistatud, küll aga arvestati, et jakobipäevast peale võis võtta värskeid kartuleid. Tänuks saadud saagi eest ja tulevase saagi õnnestumiseks tähistati mihklipäeval sügiseste põllutööde lõppu ja perel lubati sel puhul korralikum kõhutäis. Sel päeval söödi "mihklioinast". Lamba verest moodustati käkke. Lambalihast keedeti suppi odrajahuklimpide või kapsastega. Ka mihklipäeval tehti lõkketuld. Mihklitulelistel oli kaasas kaalikaid ja kartuleid, mida küpsetati tulel. Vanaks mardipäeva raoks on olnud seapeaga keedetud kaalikad ja kartulid. Pool seapead tuli anda mardisantidele. Hiljem tapeti mardipäevaks hani, kana või muu loom. Pulmade puhu tehti nn. pulmaleib, mis oli ümmarguse kujuga, kuid paikkonniti erines valmisviisi poolest. Pulmas söödi rohkest suitsusinki, küpsetatud ja keedetud liha, sülti, tanguvorsti,
töökeeleelud, -käsu, uskumused, toidud) · Paastumaarjapäev 25. märtsil on paastumaarjapäev. Olgugi tegu vaid ühega paljudest maarjapäevadest, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt "maarjapäev", mis tähendab nimelt 25. märtsi. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Peamiselt Kagu - Eestis on tarvitatud kapsamaarjapäeva nime, kuna maarjapäeva kommetes on tähtsal kohal kapsastega seotud toimetused. Näiteks suurte laiade karaskite küpsetamine, et kapsad laiad lehed kasvataksid või soovitus lõnga kerida - kasvavad suured kapsapead. Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Põllundust peab silmas ka rohke ilmaennustamine, mille
Lehtkapsas 2-aastane Külmakindel (kuni -15° ) Kasvab lahjematel muldadel Etteistutamine Kui pinnas on kuiv, tuleb Kapsa lehti võib kasutada Vars ei moodusta pead Talub suvel kuumust Istutatakse mai lõpus või kasta juba poole suve pealt Varre pikkus sõltub sordist Sarnaneb teiste kapsastega juuni algul (istikud siis 40 Kui vähe vett, alumised Enne püsivate külmade Hele, tumeroheline; punakas niiskuse poolest ja valguse päeva vanad) lehed hakkavad kolletuma saabumiseni tuleb
nõnda et Indrek pidi tahes või tahtmata talle järele minema. ,,Näed, kui hea, et pole keisermantlit, pääseb igast uksest sisse," ütles Tigapuu üle õla tagasi Indrekule. Alla jõudnud, hõiskas ta: ,,Tere, proua Kroosu!" ,,Jumalime, härra Tigapuu! Pole teid ammugi näind," vastas eit. ,,Töö, töö, pole mahti. Tulin oma sõpra Ellerit otsima." ,,Misuke see on? Pikk või lühike?" ,,Ennem pikk kui lühike, armastas ikka sealiha hapu kapsastega. Kas te siis teda enam ei mäleta?" ,,Miks ei! Mäletan küll. Aga teda pole enam kaua näha olnd." ,,Kahju küll!" ohkas Tigapuu. ,,Noh, aga kuis on noorehärra endaga?" küsis eit. ,,Noor põrsas, parajasti pruun, kapsad samuti, kõlbab? Või ehk vasikas? Rõõsaga joodetud, sulab otse suus, tutvuskaup..." ,,Pole minu maitse," vastas Tigapuu. ,,Nii siis põrsas? Kaks?" ,,Aitab ühest." Seda öelnud, pöördus Tigapuu Indreku poole ja kaebas:
annaabi.ee 
