sisaldavad rohkem suhkrut, kui varajased sordid ja hilised pole hapendamiseks head, kuna need on liiga puised. Kapsapead peavad olema täiskasvanud, kõvad, terved ja puhtad. Koristatud kapsapead hoitakse enne töötlemist 2-3 päeva kuhja laotult, kus nad muutuvad maitsvamaks ja valgemaks. Peadel lõigatakse ära välimised määrdunud lehed ja välisvars. Kapsa sisevars sisaldab rohkem vitamiine ja suhkrut kui lehed, sellepärast on soovitatav see koos kapsapeaga riivida või peeneks lõigata. Mida peenemaks on kapsas riivitud, seda kiiremini imbub keedusoola toimel kapsamahl välja ja algab hapnemine. Hapnemise võib samastada käärimisega, sest see toimub hapnikuvabas keskkonnas. Hapendamisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, 0,61,5protsenti, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist
· Kirjutamine hanesule ja tindiga: 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1 inimene) · Mesilasvahast küünla valmistamine: 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1 inimene) · Vaskmündi vermimine: 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1 inimene) · Naela tagumine: 3,50 inimene · Vibulaskmine: 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Savist kulla valmistamine: 1,50 (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Mõõgavõitlus kapsapeaga (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Lõbumaja ja habemeajaja külastus 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Musta püssirohu valmistamine 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Savi voolimine 3,00 inimene (ettetellimisel) · Martsipani valmistamine 3,00 inimene (ettetellimisel) · Ratsutamine 1,50 inimene · Veinikeldris veini degusteerimine 2,00 inimene
kruvi või ussina väänlevaid kiharaid. Soenguid kaunistati pärlite ja värviliste paeltega. Hiljem muutusid soengud elegantseks ja kergeks, kanti pikkade lokkidega kõrvadele seatud soenguid. Tukk kadus, hakati kandma pitsist või siidist valmistatud mütsikesi või seoseid. 1671.a tuli moodi "hurluberlu" ehk kapsapeasoeng juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti jämedate lokirullidega nii, et tulemus sarnanes kapsapeaga. Rõivastus 17.saj. lõpus, 18. Saj. alguses Meesterõivastus Elegantse mehe põhigarderoob koosnes pikast põlvedeni ulatuvast saterkuuest (just au corps), alumisest kuuest või vestist, rikkalikult kaunistatud särgist, kravatist ja põlvpükstest. Rõivastuse kõige tüüpilisem osa oli saterkuub. See oli liibuv, järgis loomulikku figuuri. Kuub oli eest nööbitav, ilma kraeta, varrukad olid pikad, väga laiade kätistega
annaabi.ee 
