( närbumine , ajutine iseloom ) ja nakkuslik ( närbumine mida tekitab haigustekitaja parasiteerimine ja tugor enam ei taastu ) 8.sklerootsiumid(seenpatogeenid) tihedad ümmargused , piklikud või ebakorrapärase kujuga moodustised mis koosnevad seeneniitide põimikust. Sklerootsiume moodustavad nt tungaltera, ristikuvähi , valgemädaniku jt. Haiguste tekitajad. 9.uusmoodustised(see, bakter ja mõningad viirushaigused) pahkd, kasved või nõialuudsus. Nt kartulivähk,kapsanuuter, ploomi ja kirsiluudik 10.mumifikatsioonid(seenpatogeenid) viljade kõvaks ja mustaks muutumine. Seene hüüfid tungivad viljade sisemusse , täidavad selle ja mumifitseerivad vilja. Nt. puuviljamädanikuga nakatunud õunte ja pirnide mumifitseerumine , ploomi kott-tõbi 11.taimede eritised(seen ja bakterpatogeen , meh. Vigastused , ainevahetushäired)- vedelikkudega sarnaste ainete väljumine taime organitest või vastavatest kudedest. 3. Kolmnurk
ühele suurema viljakehaga liigile Fuligo septica) kes muu, kui selline salapärane müütiline elukas sai tekitada äkitselt mädanevale tüvele sellise läraka, mil pole ei "juuri" nagu taimel või seenel ega jalgu nagu õigel loomal ega ole ta ka mingi korralik uss. Teine tuntum liik hundipiim (Lycogala epidendron). Hk. NUUTERSEENED Rakusisesed (=endo-) parasiidid Haploidne ja diploidne plasmoodium, meioosi järel püsieosed. Kapsanuuter Kartuli süvakärn ... Riik ESIVIBURLASED 2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena
ühele suurema viljakehaga liigile Fuligo septica) kes muu, kui selline salapärane müütiline elukas sai tekitada äkitselt mädanevale tüvele sellise läraka, mil pole ei "juuri" nagu taimel või seenel ega jalgu nagu õigel loomal ega ole ta ka mingi korralik uss. Teine tuntum liik hundipiim (Lycogala epidendron). Riik Juurjalgsed: Hk. NUUTERSEENED Rakusisesed (=endo-) parasiidid Haploidne ja diploidne plasmoodium, meioosi järel püsieosed. Kapsanuuter Kartuli süvakärn ... Riik STRAMENOPIILID 2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena
Üks plasmoodium võib kaaluda mitu kilo, seejuures liigub suunatult. Vanaks saades hakkab ta valguse poole liikuma, et eosed saaksid tuulega levida. Plasmoodium on tavaliselt väga ere, paarikümne cm läbimõõduga. Eosed arenevad sporangiumites, kus on tugistruktuurid kapiliitsiumi niidid. Limaseen suudab minna läbi seina, auku jälgi jätmata. Hõimkond nuuterseened. Sarnanevad oma elutsüklilt limaseentega. Sinna kuuluvad kaks olulist taimeparasiiti: kapsanuuter, kartuli süvakärn. Riik Esiviburlased (stramenofiilid), ühtne evolutsiooniharu. Iseloomulik kaks viburit, teine vibur on n.-ö karvane. Karvane vibur on vajalik vees paremaks edasiliikumiseks. Nad on tavaliselt diploidsed. Seentest kuuluva stramenofiilide hulka munasseened. Munasseeni on umbes sama palju kui limaseeni (alla tuhande liigi). Munasseentele on iseloomulik hulktuumne seeneniit, diploidne. Sugutu paljunemisega, rakusisese tekkega zoospoorid (?), mis on kaheviburiline.
Hinda umbrohtumuse jaotumist põllul: vastavalt umbrohutõrje, kas tervel põllul, või osaliselt Haiguste hindamine ( Vastavalt kultuurile ja hinnatavale haigusele ( Teravili: proovivihud põllu erinevatelt osadelt ( Hinda %des või pallides ( Tõmba proovitaimed juurtega välja: ka seal on haigusi (teraviljad: juuremädanik, tüfuloos, lumiseen; juurviljad: kapsanuuter, tõusmepõletik) ( Kartuli viirushaiguste hindamisel: käi kogu põld 2- 3X kahenädalase vahega läbi ja eemalda ning hävita haiged taimed ( OTSENE TÕRJE: füüsilised, bioloogilised, keemilised · Füüsilinetõrje: ( Kahjurite ärakorjamine (talvitumispaika meenutavad püünisvööd, lina, kuhu peale raputad, kahjustuste eemaldamine koos kahjustajaga) ( Katteloorid (isoleerib taime kahjustajast, kuid võib samal
annaabi.ee 
