kantaadi ,,Johannes Damaskusest". Nendel teostel on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine, dramaatilise võitluse pinge kujundites ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Tobias kirjutas koorilaulu ,,Neenia Kreutzwaldi mälestuseks" eepose looja 100. sünni-aastapäeva puhul. Tobias kirjutas palju rahvuslikkusest ja rahvaviiside kasutamise tähtsusest, kuid seda realiseerida suutis ta üksikutes teostes (Fantaasia eesti rahvaviisidest klaverile, kapritso "Vares, vaga linnukene" teemal). 4. Teosed: Vokaalsümfooniline muusika: *Kantaat "Johannes Damskusest" 5 solistile, sega-ja meeskoorile, orelile ning sümfooniaorkestrile(A.Tolstoi) *Oratooriumid "Joonase lähetamine" 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfooniaorkestrile(Piibel); "Sealpool Jordanit" segakoorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile(Piibel) *Kooriteosed "Kyrie" segakoorile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile(G.Suits)jt.
Teiste rahvaste muusika ,,Polovetside tants" (Kasahhi Süit ,,Antar" (programm araabia muinasjutust), süit intonatsioonid. rahvamuusika kõlavärvidega, ,,Seherezade" (idamaise koloriidiga), ,,Hispaania ooperist ,,Vürst Igor" ) kapritso" (muusika põhineb hispaania tantsudel ja mustlasmeloodiatel.)
8.Berlioz- Romantiline, üllas, üllad ideaalid, naiivne lapsikus.looming:"fantastiline sümfoonia,4.osa teekond hukkamisele" 9.Bizet- kirjutas enamasti klaverile, kuid temalt obn ka kuulsaid sümfooniaid avamäng ooperile ,,Carmen" 10.Programmiline muusika-on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja,kommentaari) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.tuntud: Vivaldi "Aasta-ajad", Bachi "Kapritso armsa venna lahkumise puhul"Beethoveni"Pastoraalne sümfoonia"; samuti Beethoveni klaverisonaat "Hüvastijätt".
stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga.Rimski Korsakovi looming: oli marinist e meremaalija.Teostele omane rahulikult jutustav ja kirjeldav väljenduslaad.Tal oli ,,värviline kuulamine" st iga duur/noot oli tema jaoks erinevat värvi.Loomingul tugev side rahvapärandiga. Kirjut 15 ooperit(,,Tsaari mõrjsa","Hispaania kapritso").Tema üks õnnestunumaid muinasjutuoopereid on ,,Lumivalgeke".Kirjutas veel sümfooniaid, süide, avamänge jpm.Enamus neist programmilised.Ta on olnud paljudele Eesti muusikutele õppejõuks Peterburi konservatooriumis. Tsaikovski kalveri ja sümf. looming : Vene klassikalise sümfoonia rajaja.Kirjut 6 sümf, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Ta kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi. 6
Looming Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g-moll "Talveunelmad", IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia e-moll 1888.aastal, VI sümfoonia h-moll "Pateetiline" 1893.aastal), programmsümfoonia "Manfred" 1895.aastal, avamäng- fantaasia "Romeo ja Julia" 1869.aastal, avamängu "1812.aasta" 1880.aastal, sümfoonilisi fantaasiaid "Torm" 1873.aastal, "Francesca da Rimini" 1876.aastal ja "Itaalia kapritso" 1880.aastal. Veel on ta loonud viiulikontserdi, 3 klaverikontserti, rokokoovariatsioonid tsellole ja orkestrile, 3 keelepillikvartetti, üle 100 klaveriteose (seal juures 2 sonaati, tsüklid "Aastaajad" ja "Lastealbum"), 4 kantaati (seal hulgas "Moskva" 1883.aastal), lavamuusikat, instrumentaalpalu (näiteks "Mälestusi Haapsalust"), romansse, 3 balleti ("Luikede järv", "Pähklipureja" ja "Uinuv kaunitar") ja 10 ooperit. "Vojevood", "Opritsnikul", "Kuldkingakesed", "Jevgeni
(lõpetamata); 2 kantaati "Johannes Damaskusest" ja "Ecclesia" (lõpetamata); "Kyrie" segakoorile ja sümfooniaorkestrile; "Eks teie tea" meeskoorile; sümfooniaorkestrile ja orelile; Psalm 51 baritonile ja sümfooniaorkestrile; ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast" sopranile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile jt. Sümfoonilised teosed: avamäng "Julius Caesar"; Klaverikontsert d-moll; Koraalivariatsioonid orelile ja sümfooniaorkestrile f-moll; kapritso "Varese sõjasõnumida"; 2 melodraamat lugejale ja sümfooniaorkestrile "Kalevipoja unenägu" ja "Kalevipoeg põrgu väravas"; Burlesk, Albumileht jt. Kammermuusika: 3 keelpillikvartetti (viimane lõpetamata); "Läbi öö" viiulile ja klaverile; duett kahele viiulile jt. Soolohäälele: "Agnus Dei" mezzosopranile ja orelile; Psalm 121 sopranile, aldile ja orelile; soololaule, rahvaviisitöötlusi jt.
1877 kriisiaasta mille põhjustas lühike abielu ja sellele järgnenud pikk lahutusprotsess. 1878 aasata lõpul lahkumine Moskva Konservatooriumist ja ärasõit Moskvast. 1878-1884 välismaa periood. Ukraina,Sveits, Itaalia, Prantsusmaa. Algab tegevus dirigendina, autorikontserdid mitmetes Euroopa maades. Muutub osaliselt loomingu temaatika. Tähtsamad teosed sel perioodil: ooper ,,Orléans´i neitsi" ja ,,Mazepa", 2.klaverikontsert, ,,Itaalia kapritso", avamäng ,,1812", kantaat ,,Moskva". 1885-1893 uuesti Venemaal. Elupaikadeks valib Moskva lähedased väikelinnad, milles tähtsam on Klin, kus asub praegu Tsaikovski muuseum ja käsikirjade hoidla. Samas jätkusid kontsertreisid paljudesse Lääne Euroopa linnadesse (Leipzig, Hamburg, Berliin, Praha, Pariis, London,Viin) ja 1891 Ameerikasse. Tsaikovskile omistatakse Cambridge´i Ülikooli audoktori tiitel. Viimase perioodi olulised teosed: 5.ja 6. sümfoonia. Ooperid ,,Padaemand ,, ja
annaabi.ee 
