selleks, et ka järgmistel põlvedel oleks võimalik kasutada neid samu võimalusi, mis on praegu meile kõigile kättesaadavad. Me peame olemasolevat enesestmõistetavaks ning meile kuuluvaks ega soovi sellest loobuda. Kaupluskette külastades valime teadlikult ikka kõige läikivama, uhkema ja suurema, arvestamata, et maailma majandus toodab suuresti siiski just seda, mida turg nõuab, kuna nendel toodetel on minekut. Kui inimesed suudaksid loobuda oma kapriisist saada alati see kõige parem, ning püüaksid mõelda, et parim oleks hoopiski see, kui me tarbimisega oma koduplaneeti ja maavarasid üle ei kurnaks, siis väheneks ehk ka oht, mida tekitame oma keskkonnale. Maailma Looduse Fondi andmetel tarbivad eestlased 2,5 korda enam loodusvarasid, kui maakera suudaks taastoota. Seega trambime ohtliku aktiivsusega meid ümbritseval loodusel ja kui me seda aktiivsust kiiremas korras ei vähenda, oleme lõpuks kõigest ilma,
kolme aasta vanuselt, see on nn mina periood. See on aeg, mis paneb proovile nii lapse kui ka vanemad. Õpetades lapsi lasteaias, tuleb meeles pidada, et lapsel on neli põhilist kasvulava: 1. Emotsionaalne areng 2. Sotsiaalne areng 3. Intellektuaalne areng 4. Füüsiline areng HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS Hüperaktiivse lapse impulsiivse tegutsemise korral võib õpetaja kasutada probleemi kõrvaldamiseks järgmisi meetodeid: Juhtida laps tema kapriisist kõrvale. Pakkuda valikut sama tegevuse või esemega teises kohas. Esitada ootamatu küsimus. Mitte keelata lapse tegevust kategooriliselt. Karistada last teo eest, mitte selle eest, et ise oli ,,paha". Kuulata ära, mis laps räägib, vastasel korral ei kuula ta Teid üldse. Mitte peale sundida, et laps vabandaks. Mitte lugeda moraali, laps ei kuula Teid niikuinii. RAVIMITE KASUTAMINE Tingimata tuleks kaaluda ravimite kasutamist
eksisteerivad maailmast sõltumatult. 20.sajandil väljendas sellist seisukohta ilmekalt Karl Barth oma ,,Kirikliku dogmaatika'' 3.köites, öeldes, et ,,Jumal poleks vähem Jumal, isegi kui loomistööd poleks kunagi toimunud, kui poleks loodud ühtegi olendit. Seega ei ole sellel õpetusel kohta Jumala olemuse käsitlustes.'' Hegel hülgab sellise vaatepunkti, kuna selle puhul on ülimalt raske näha loomises midagi muud kui puhtalt Jumala kapriisist tulenevat tegu. Kui Jumala loomuses puudus selleks seesmine vajadus, siis millisel muul põhjusel peale kapriisi ta maailma lõi? Või nagu Hegel ise oma ainulaadses stiilis ütleb ,,Loodusfilosoofias''. Maailm kui üks vahenditest, millega Jumal ilmutab oma armastust, kehastab Hegeli jaoks vabadust. Jumal on vaba ja koht, kuhu ta ennast asetab, nimelt ajalooline maailm, on samuti vaba. ,,Idee absoluutse vabaduse juurde kuulub ka see, et oma
annaabi.ee 
