tervik. Mõni neis mõjus positiivselt, kuid suurem osa jätsid mind külmaks. Arvan, et kunstlikeks vahenditeks pole vajadust, et foto huvitavaks teha. Tuleb lihtsalt tabada õige hetk ning huvitav olukord. Paljud manipulatsioonid nägid väga ebareaalsed välja ning oli selgelt aru saada, et neid on muudetud. Siiski oli nende seas ka mõni päris hea traditsiooniline maastikufoto. Eriti meeldis mulle udus pildistatud põld, kus kappasid kaks hobust. Kolas korrus oli pühendatud portreedele. Mitmed neist avaldasid mulle muljet. Eriti hea oli foto naisest kahe vihase koeraga. Ülejäänud portreed ei avaldanud mulle nii sügavat muljet, kuid olid siiski päris head. Peaks ka ära märkima, et kõigi fotodega oli midagi tehtud kas Photoshopis või Lightroomis (muudetud värve, tumedust, kontrasti ja muud), kuid suuremale osale töödest andis see vaid iseloomu juurde ning oli maitsekuse piirides.
hüppas välja kott kuldmüntidega. Rebane hüppas õnnest üles-alla ja oli õnnekivile väga tänulik. Leila ning siilike pääsesid lõpuks lahti ja nad andestasid rebasele, kinkides rebasele veel ühe koti kuldmüntidega. Siilike ja Leila hakkasid taas kodu poole jalutama. Leila hellitas õrnalt õnnekivi ja lausus:" Ma soovin, et mu vanemad ärkaksid ellu!" ning taas hakkas õnnekivi särama ja helendama ning Leila vanemad kappasid mööda põldu oma tütrekese juurde. Nii siilike kui ka Leila leidsid oma õnneliku lõpu. Siilikesel oli oma onn ning talvevarud ja Leilal oli perekond kellega ta koos tagasi kuningriiki läks. Marion Demus 10.11.2013 8B
et Põhjakonn on naasnud. Vanaisa tundis karude lõhna. Läbi müüride oli kuulda karude häält, neid oli kokku 10. Karud ütlesid, et ei tapa enam kedagi, et nad kummardavad oma isandaid. Vilepillimängja sai surma, karud nutsid. Leemetil oli oma elust ükskõik. Nad olid kloostris hoopis mitte lossis. 36.Riided olid verest märjad, vanaisa tegeles pealuudest karikatega. Jõuti jälle kodumetsa. Talle meenus, et Salme peaks veel endiselt seal olema. Puude tagant kappasid välja ratsanikud, kes jahti pidasid. Hiie ja Leemeti mereretk algas umbes sealtsamast. Raudmehi tabas tundmatu jõud ja neid justkui tiris miski merre. Inimahvid olid seda pealt näinud, neil läks palju aega. Täid vedasid mehed merre. Merekaldal oli suur lõke, süüdates vanaisa. 37.Leemet kohtus oma õe Salmega. Õde oli vahepeal väga vanaks jäänud. Mõmmi oli rasvunud ja voltidega. Pime ja jahe mets oli vaid alles jäänud ja tühi onn metsaserval. Külavanem Johannes oli veel alles
küllaltki kohmakas. Rüütliväed olid tavaliselt väikesed. Nad liikusid lahinguväljal algul aeglaselt ning mida ligemale vaenlasele, seda kiiremaks muutus galopp. Kui vaenlasega kokku põrgati, leidis igaüks omale vastase, keda püüdis hobuse seljast maha lükata. Vastast, keda võideti, ei olnud kombeks tappa, vaid tema eest nõuti lunaraha. Vabal ajal tegelesid feodaalid jahipidamise ja rüütliturniiridega. Need nägid välja sellised, et võistlejad kappasid üksteisele vastu ja püüdsid üksteist sadulast maha paisata. Neid eraldas vaid madal barjäär ja nad kasutasid tömbi otsaga odasid. Võitja sai tasuks teise rüütli varustuse. Viikingite retked 8. sajandil hakkasid Euroopa lõunarannikut laastama araablased ehk saratseenid. Nende valduses oli Põhja- Aafrika ja ka Vahemere saared. Nad olid sõjakad ja korraldasid laevadel palju röövretki. 9. sajandi algul tungisid Aasiast Doonau äärsetesse maadesse