a. mai keskel rünnakut läbi Viru rinde Jamburgi suunal ning liikuma edasi Petrogradi peale. Põhjakorpus alustas rünnakut 13. mail. Ettejäänud vaenlane purustati, ning tungiti sügavale Venemaale. Seoses korpuse lahingutegevusega väljaspool Eesti piire loobus J.Laidoner sellega alluvusvahekorrast. Korpusest moodustati iseseisev Loodearmee kindral Judeniti juhatusel. Põhjakorpuse tegevust toetas tõhusalt Eesti laevastik koostöös Inglise laevastikuga. Meredessantüksused maabusid Kaporje ja Luuga lahes ning tungis edasi Petrogradi kaitsva Krasnaja Gorka fordini, mis tänu fordi puhkenud mässule õnnestus 14. juunil vallutada. Mõjuvat täiendust saanud punased asusid juuni keskpaiku liiga kaugele tunginud väikesearvulise Pöhjakorpuse vastu pealetungile, kes ei suutnud kättevõidetud alasid kaitsta ja oli sunnitud taanduma Luuga jõe jooneni, kus asus Eesti 1. diviisi toetusel kaitsele. PIHKVA SÕJAKÄIK.
11.11.2008 19.06.1919 PA läks Petrogradi all vastupealetungile. Valgeid hakati tasapisi tagasi tõrjuma. Alles augusti alguseks taandus Põhjakorpus (vene valged) Petrgogrtadi alt Jamburgi ja Luga jõe joonele. Põhjakorpusest sai loodearmme ja ei allunud enam Laidonerile, selle ülemaks sai kindral Nikolai Judenits ning edasipidi polnud enam eestlaste alluvuses. Pitka juhtimisel kaks meredessandi maikuus. Luga ja Kaporje lahtedesse. Alles augusti alguseks taandus Luga jõele, hakkas eesti rahvaväe osakaal nendes võitlustes suurenema. Ingeri järvede ja Luga jõe joon. Eestlaste Pihkva vallutamine. Ei seatud endale suuri kaugeleulatuvaid sihte. Kavatseti jõuda Velikaje jõeni ja raskendada PA sõjategevust. Pihkva linna vallutamist esialgu ei planeeritud. Pealetungi kavandati Petseri piirkonna 2. diviisi jõududega ja kuupäevaks 19.mai.
Antand ei andnud nõusolekut. Prantsustmaa ähvardas Eestlasi majandusblokaadiga, kui enamlastega rahu sõlmitakse. Balti riikdiest oligi ainsana rahust huvitatud Eesti(Balti riikide esimene konverents 15 sept 1919). 17-18 sept Pihkvas tominud Eesti-Vene kõnelused olid informatiivsed. Läbirääkimised lükati edasi, kuni Balti riigid on kõik vastuse andnud. Petrogradi operatsioon: Loodearmee pealetung ja Rahvaväe osalus selles. Rahvavägi tegi Petrogradi operatsiooni käigus Kaporje lahes 15. oktoobril 1919 Vabadussõja suurima 2000-mehelise dessandi eesmärgiga võtta enda kätte Petrogradi-eelsed fordid, et ohjeldada seeläbi Eestit ohustavat Balti sõjalaevastikku Kroonlinnas. Operatsioon ebaõnnestus ning 9. novembriks asuti uuesti positsioonidele Ingeri järvede ja Lauga jõe liinil. Lõunarindel üritasid Rahvaväe üksused korduvalt Pihkva suunas edasi tungida, kuid mõningase edu järel oldi oktoobri lõpuks sunnitud tagasi tõmbuma Irboska joonele.
annaabi.ee 
