10 · Aegunud taktika · Komplekteeritus Õhuvägi. Ülesanded, struktuur, lennuvahendid. www.mil.ee Lennukite tüübid. www.wikipedia.org http://www.fas.org/man/dod-101/sys/ NSIP põhimõte. http://www.nato.int/docu/handbook/2006/hb-en-2006.pdf Merevägi. Ülesanded, struktuur, laevad. www.mil.ee Laevade tüübid. www.wikipedia.org http://www.fas.org/man/dod-101/sys/ Kaplaniteenistus. Põhimõtted, ülesanded ja funktsioon. Kaplan on vaimulik, kes töötab väljaspool kirikut. Selles mõttes, et ta ei teeni ühtegi konkreetset kogudust, vaid ta täidab vaimulikke ülesandeid mingites ilmalikes struktuurides. Milleks kaitseväkke kaplan? Kõigepealt on meil Eesti Vabariigis usuvabadus. Vastupidiselt väga levinud arvamusele ei tähenda see mitte vabadust usust, vaid vabadust uskuda. Või mitte uskuda. Ükskõik,
-pillimäng, -usund, -käsitöö jne olid kunagi üks terviklik nähtus esivanemate hingestatud ilmapildis. Rahvausundi seotus teistega on paarisaja aasta jooksul erinevate vahenditega valitsevate ringkondade ja kiriku poolt pea kõrvaldatud. Eestis on praeguseks küll olemas tugev folkloristikateadus, kuid ükski üdini kristlik riik ei toetaks kunagi meie rahvausundit ja pühakohtade korrashoidu (Elo Liiv 2002) Nt selline komme oli 2002 (nüüdseks on see ära kaotatud) Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes on oikumeeniline: kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi ühtlaselt, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Kaitseväes ei või kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema. Erandid on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või mälestusteenistused. Kaplan peab olema ühe Eesti Kirikute Nõukogu liikmekiriku liige
Probleemi lahendamisest on huvitatud eelkõige teenistusülesannete täitmise käigus 18 vigastada saanud tegevväelased aga ka kõik ülejäänud kaitseväelased (kaitseväelase elukutse iseloomust tulenevalt on vigastada saamise oht kõrgem kui tsiviilsektoris töötades). Olulise osapooled antud küsimuses on ka Kaitseväe toetusstruktuurid (Kaitseväe tugikeskus, sotsiaalteenistus, psühholoogiateenistus, kaplaniteenistus). Kaudseteks sihtrühmadeks on Kaitseministeerium, Kaitseväe arstlik komisjon, Sotsiaalkindlustusamet ja kohalikud omavalitsused. Sotsiaalne mõju kaitseväelastele NATO sõjalis-poliitilise alliansina on seadnud eesmärgid, kuivõrd liikmesriigid panustavad kollektiivsesse julgeoleku tagamisse. Üheks selliseks kriteeriumiks on kaitse- eelarve - 2% SKP-st suunamine riigikaitsesse, teiseks kriteeriumiks on osalemine