on luterlast, kaks apostlik-õigeusklast, üks baptist, üks metodist ja kaks nelipühilast. Kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Meie sõdurpoisid peavad nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele. Kaitseväes aga ei tohiks kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema, erandiks on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või mälestusteenistused. Vangist vabanenute rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks sõlmitakse iga aastane leping seda teenust osutavate eraõiguslike asutustega. Riik pöördub antud küsimuses kiriku kui usuteenust pakkuva organisatsiooni poole selle asemel et kasutada psühholoogide, psühhiaatrite ja sotsioloogide abi, just nagu oleks kristlik maailmavaade ainus ja õigeim tee inimeste "õigele teele " suunamisel
toetaks kunagi meie rahvausundit ja pühakohtade korrashoidu (Elo Liiv 2002) Nt selline komme oli 2002 (nüüdseks on see ära kaotatud) Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes on oikumeeniline: kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi ühtlaselt, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Kaitseväes ei või kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema. Erandid on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või mälestusteenistused. Kaplan peab olema ühe Eesti Kirikute Nõukogu liikmekiriku liige. Viimased kaks lauset on täielikult vastuolus põhiseadusega, mis väidab, et ühtegi usundit ei eelistata teisele. Meie sõdurpoisid peavad igal nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele. Usuvabadus ja usuõpetus
Ka sellest olemas eesti k tõlge. Tema käibiv teaduslik publikatsioon pärineb Leo Kleielilt?. Kolmandaks kroonika, mis on tuntud kui Liivimaa noorem riimkroonika, seal jutustatkse Jüriöö ülestõusust pikemalt. See pole säilinud. 19. saj avastati Liivimaal ja Bremenis töötanud Johann Renneri kroonika, mille keskaegse osa uurimisel avastati, et jääb üle tükk 14. sajandi jutustest, et seal olid mõned riimid, siis arvati, et tegemist riimjutustusega. Kas tegu oli Liivimaa ordumeistri kaplaniga, kelle jutustust ta kasutas (Parthemolos?), pole teada. Uuem käsitlus arvab, et Renneri jutustus oli hoopis alam-saksa keeles nagu ka vanem riimkroonika (Rheutersi teooria). Kui mõned originaalis on vb tõesti säilinud. 14. saj II poolel, 15. saj millegi pärast Liivimaal enam suurejoonelisi krooniakid ei säilinud. 14. sajandis Wartberge kroonika, mis on primitiivne ja siis veel mõned 15. saj tekstid, mis pole säilinud originaalkujul või siis puhtalt hüpoteetilised
annaabi.ee 
