baltisaksa aadlike privileegid, mis neile tagasi anti olid: 1) taastati nende kontroll maaomandi üle (restitutsioon) 2) taastatakse aadlike omavalitsus 3) tagatakse luteri usu püsimine (ülejäänud vene riik õigeusklik) 4) saksakeelne asjaajamine 5) jäävad kehtima saksa seadused, saksa kohtumõistmine jne tartu ülikool saksakeelne ja luterlik nende alistumistingimuste tõttu(kapitulatsioonitingimused) nekrutivõtu vanusepiirang oli 17-37, kehtis ka pikkusepiirang (alla 160cm ei võetud) "püügipäev" kuulutati välja vaid mõisnikele Paul I - vene keiser 1796-1801 Aleksander I tema poeg Talurahva olukord 18.-19. sajandil pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa rahutused talupoegades seas, sest nende meelest kui nad maksavad riigile maksu siis nad on riigi alamad ja ei pea mõisnike jaoks teotööd tegema, sõjavägi pidi neid veidi rahustama literaadid talurahva õigustest
Enamik polke oli laiali jooksnud. Kogu Vene armee oli segaduses ja paanikas. Distsiplineeritud rootslased ajasid kogenematuid vene nekruteid kahte leeri, põhja ja lõunasse laiali. Osa vene sõdureid heitis relvad maha ja laskus rootslaste ette põlvili. Õhtupimedas või isegi järgmisel päeval kapituleerusid viimased vene vägede vastupanukolded. Vene allikas nimetab võitluse jätkajatena Preobrazenski, Semjonovi ja Lefortovi polku.Hommikul pani rühm vene kindraleid Karlile ette kapitulatsioonitingimused: rootslased lubavad Vene väed Narva jõe teisele kaldale relvade ja lippudega, kuid ilma suurtükkideta. Karl nõustus, kuid pärast kaardiväepolkude ja Avtonom Golovini diviisi üleminekut rikkus ta kapitulatsioonitingimusi ja võttis ülejäänud väed vangi. Et rootslastel vabu vägesid vangide valvamiseks ei olnud, lasti nad pärast relvade loovutamist tulema.Et vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Kokkuvõte
Enamik polke oli laiali jooksnud. Kogu Vene armee oli segaduses ja paanikas. Distsiplineeritud rootslased ajasid kogenematuid Vene nekruteid kahte leeri, põhja ja lõunasse laiali. Osa Vene sõdureid heitis relvad maha ja laskus rootslaste ette põlvili. Õhtupimedas või isegi järgmisel päeval kapituleerusid viimased venelaste vastupanukolded. Vene allikas nimetab võitluse jätkajatena Preobrazenski, Semjonovi ja Lefortovi polku. Hommikul pani rühm Vene kindraleid Karlile ette kapitulatsioonitingimused: rootslased lubavad Vene väed Narva jõe teisele kaldale relvade ja lippudega, kuid ilma suurtükkideta. Karl nõustus, kuid pärast kaardiväepolkude ja Golovini diviisi üleminekut rikkus ta kapitulatsioonitingimusi ja võttis ülejäänud väed vangi. Et rootslastel vabu vägesid vangide valvamiseks ei olnud, lasti nad pärast relvade loovutamist tulema. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu.
Mõisate omandiõigus – reduktsioon, Liivimaa rüütelkond protesteeris selle vastu, n-ö karistuseks likvideeris Rootsi kuningavõim Liivimaa rüütelkonna senisel kujul. Vene võim lubas taastada ja laiendada senised privileegid. Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon, 29.september 1710. Esimesel kohal usuküsimus. Vene pool käsitles neil armukirjadena – vene vägede arvuline ülekaal ning Peeter I võttis heaks mingisugused privileegid kinnitada. Üldine arvamus oli, et kapitulatsioonitingimused ei olnud siduvad järgnevate vene valitsejate jaoks. Balti õigustraditsioon esitab ristivastupidist seisukohta, nende jaoks oli tegemist riigiõiguslike lepingutega, kus kaks võrdset osapoolt leppisid kokku tingimustes. Eesti- ja Liivimaa puhul oli tegu personaaluniooniga, kus valitseja isik oli siduv, kellega olid sõlmitud lepingud. Carl Schirren – baltisaksa ajaloolane, kes rõhutas kapitulatsioonide tähtsust, 19.saj II poolel TÜs ajalooprofessor, uuris Vana-Liivimaa perioodi ja 16
1710. aasta augustiks tuuakse väed Tallinna juurde kokku. Kokku oli 20 000 piirajat. 22. augustist loetakse, et Tallinn on piiramisrõngas (v.a. meri). Piirajad keerasid kinni Tallinna kraanid (Ülemiste järvest Tallinnasse tulev kanal pandi kinni). Üritati ka merd blokeerida, kuid see ei õnnestunud. Tegelikuks põhjuseks Tallinna langemisel saab katk. Lõpuks algavad linnas sisemised läbirääkimised. Nii Tallinna garnison, linn ja rüütelkond jõuavad kokkuleppele ning esitavad oma kapitulatsioonitingimused Vene poolele. Selle võtab vastu kindralleitnant Bauer (kes oli Rootsi teenistusest vene poolele üle karanud). 29.09.1710 Harku mõisas kapitulatsioon allkirjastatakse. Allkirja annavad kõik pooled. Vanad õigused ja privileegid kinnitati taaskord. Tallinna suurest rannaväravast lähevad rootsi väed välja ja Harju väravast tulevad vene väed sisse. Rootsi võim Eestimaal sellega ka lõppes. Rootsi suurriik oli 1561
annaabi.ee 
