Foorumit piiras müür, sissepääs oli kujundatud triumfikaaretaolise väravana. Müüri siseküljed olid palistatud sammastereaga. Tituse triumfikaar Ehitati aastail 78-81. Kõrgus on 15,4m ja ava laius 5,3m. Triumfikaart ilmestavad neli poolsammast, mille kapiteelides liituvad korintose ja joonia stiili elemendid. Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Akveduktid
Tähelepandav on portaalikaare välisraamiks olev stiliseeri- tud lehtmustriga friis näitena romaani ornamendist. Täidlased vormid, rahulikud, laialt haaravad kaared, lihtsapinnalised rüssakad pilastrid (seinsambad), mis kannavad väliseid kaari, kõnelevad siingi romaani stiili raskepärast ja massiivset vormikeelt. Üleminekustiili kuuluvas Haapsalu lossikirikus valitseb juba teravkaar, ristvõlvidki tõusevad vabamalt kõrgusse kui puhtromaani ehitistes. Seinapiitade lihavais kapiteelides sellevastu esineb veel romaani sugemeid, millele lähendab ehitist ka seinamasside raske suletus. Müürimasside raskusetunne pole ometi haruldane ka meie hilisemais puhtgooti kirikuis. Karmimad elutingimused ja kultuuriline tagaolek Lääne-Euroopa maadest ei lasknud siin veel nii pea täielikult vabaneda romaani ajajärgu raskepärasusest. Võrreldes Lääne-Euroopa ehitistega iseloomustab siinset ehituskunsti ka teisil ajastuil üldiselt lihtsam ja rangem vormilaad, mis tohiks
poja poolt. See rahvapärimus lubab oletada, et juba 14. saj. oli ka siinse päritoluga võimekaid meistreid. Kaudselt tõendavad seda ka Järvamaal traditsioonilisteks kujunenud arhitektuurivormid. Uued vormid: varem domineerinud lai kesklööv mõjub mahukate võlvitugede tõttu kitsamana ja külglöövid suhteliselt avaramatena. Raiddekooris on abstraktselt üldistatud vormid, mis väljenduvad ümarsammaste kapiteelides ja külgseintel vööndkaari toetavates pikkased rippkonsoolides. Põhja-Eesti: Sakraalarhitektuur Harju-ja Virumaal arenes enne 14. saj. keskpaika Lääne-ja Kest-Eesti omast erinevalt. Poliitilise olukorra pärast tuli leppida vähenõudlike puitkirikute ehitamisega. Virumaal ei ehitatud sel perioodil arvatavasti ühtegi suuremat kivikirikut. Erandiks on varemetes Maarja kabel Viru-Nigulas. Põhiplaan on tsentreeritud ristikujuliseks. Harjumaal ei olnud ehitustegevus
annaabi.ee 
