ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST Professor Ghino Valenti ühistuteooria Tema teooria järgi on hüviste jaotus kapitalistlikus majanduskorralduses puudulik, sest kapitalist kui tootmisvahendite omanik saab endale suurema tulu kui hüviste tegelik looja - töötaja. Valenti arvates on võimalik ühistegevuse kaudu korraldada tulude ümberjaotust kapitalistlikel alustel, süsteemi ennast muutmata. Ühistegevus on tema arvates kapitalistliku süsteemi täienduseks ja taotleb ausat konkurentsi monopolistlike ettevõtete seas, sundides neid loobuma monopolistlikest kasumitest ning asuma võrdväärsele kaubavahetusele tootmiskulude ja tegelike väärtuste alustel. Seejuures jäävad tootmise ja vahetuse kapitalistlikud meetodid (puhaskasum, intressid, kasvikud, rendid, tööjõukulud, raha jms) samaks. Mario Mariani ühistegevuse üldine
väidab, et kapitalismis on olemas tõmme enda lagunemise suunas. tema mõttekäik puudutas pigem pealisehitust. progressikäsitluses on nad vastuolulised. marx eeldas, et kui revolutsioon toimub, saavad vastuolud ületatud. b jaoks oli progress ise probleem, progress vajas seismapanemist ja revolutsiooni mõte oleks progressi peatamine. kui marxi jaoks oli revolutsioon ajaloo vedur, siis b jaoks oli revolutsioon hoopis ajaloo hädapidur. mis toimub kunstiga kapitalistlikel tootmisliinidel? kunstiteose väärtus ei tule sellest, mida kunstiteos deklareerib. b tunneb huvi ka vormiliste aspektide vastu, mida adorno kirjeldab. aga teda huvitab tunduvalt rohkem kui adornot, mis toimub kunstiga siis, kui ta vormistatakse tehnoloogiliselt. tema üks suur küsimus, miks ta üldse seda teksti kirjutas, oli suunatu nähtuse vastu, mida ta oli näinud euroopas arenemas ja muundumas. nähtus, mida me tunneme futurismi nime all.
Politoloog G. Bender on väitnud, et raske on eristada sotsialistlikke ja kapitalislikke riike Aafrikas, lähtudes nende poliitilistest struktuuridest ja arengumudelitest. Ta ütleb ka seda, et kui vaadata kapitalisliku arenguga riikide liidreid, olid nad tihti palju suurema isikliku võimuga kui sotsialistid. Viimaste seas ei olnud ka põhirõhk alati natsionaliseerimisel, aga ühtlasti oli mitmetes neist poliitiline jareligioosne vabadus suurem kui kapitalistlikel maadel. 7. Aafrika poliitiline areng iseseisvusperioodil Klientilism ja kleptokraatia Klientelism ehk klienteel-patroonisuhete süsteem seisneb selles, et klienteeli ehk sõltlaskonna moodustavad võimul olevate ringkondade eestkostest huvitatud rühmitused, eelkõige äriringkonna. Klientide seisund sõltub sellest, kui lähedal keegi seisab (eriti etniliselt) võimulolijatele. Poliitline võim on rikkuse peamiseks allikaks ning oluliseks faktoriks on etniline- või klannilähedus