vabastavad, näiteks sõna- või usuvabadus. Leian, et sellised kehtestatud eeskirjad on positiivsed, kuna nad panevad kõik inimesed üksteisega võrdsele astmele. Kindlasti ei meeldi kõigile seaduseid järgida, kuid ilma nendeta puuduks ühiskonnas distsipliin. Samuti ängistavad meid ümbritsevad esemed. Võib tunduda, et paljud tänapäeva inimesed on enda varast nii sõltuvuses, et on muutunud asjade orjaks. Inimene mitte ei oma raha, vaid raha omab inimest. Paljud ärimehed on muutunud kapitalistideks, kelle elu ainsaks eesmärgiks on oma vara paisutada. Niisamuti ka lihttöölised peavad iga päev leiba teenima, et maksta enda võlad ning elada vähegi luksuslikumat elu. Sellist elustiili harrastades ei märgatagi tihti seda, mis on elus kõige olulisem. Nii on ka inglise filosoof Francis Bacon 16. sajandil kirjutanud:" Tähtsatel ametikohtadel töötavad mehed on kolmekordsed teenrid: nad teenivad monarhi või riiki, kuulsust ja äri... Kas soov võimu juurde pääseda pole kummaline,
PÜSIVA SISSETULEKU HÜPOTEES (PIH) Sarnane eelmisega, tarbimine sõltub pikaajalisest sissetulekus. PIH põhiidee on, et tarbimine on iga-aastase püsiva sissetuleku konstantne osa, konstantne osa on pikaajaline tarbimise piirkalduvus ja see peaks sõltuma intressimääradest, varandusest ja muudest teguritest, nagu isiklikud eelistused ja vanus. KALDORI HÜPOTEES (KH) Agregeeritud tarbimisfunktsioon võib olla sissetuleku jaotumise funktsioon. Jagab ühiskonna töölisteks ja kapitalistideks, kellel on erinev sissetuleku tarbimise kalduvus. SISSETULEKUTE- KULUTUSTE MUDEL Kulutused= sissetulek *Enamikes ringlusvoogude mudelites eeldatakse, et majandus koosneb üksnes majapidamistest ja firmadest. Töötajatele makstakse vastavalt tööpanusele, mis on nende sissetulek Q. Firmad toodavad tarbekaupu C. Kui kogu sissetulek kulutatakse E, siis Q=C=E. *Say seadusega seotud varureguleerimisprotsess seletab, kuidas turumajandus võib
Peamine maksumaksja lääneriikides. Töölisklass: on omandanud kesk- või kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal. Elab kortermajas. Palk on madalam kesklassi omast, aga piisav põhiliste modernsete hüvede nautimiseks. Elustandard on palju kõrgem kui 19.sajandi töölisklassil. Stratifitseerumise alused (mille alusel klasse ikkagi eristatakse?) Karl Marx inimese klassipositsiooni määrab tema suhe tootmisvahenditega. Selle alusel jaotuvad need kapitalistideks (need, kellel on tootmisvahendid (kapital, maa, tööriistad)) ja töölised (need, kellel pole tootmisvahendeid (peale enda tööjõu). Tema järgi tulevad inimese väärtused klassidest suhtest tootmisvanditesse. Max Weber inimesi võib kihtidesse jaotada kolme tunnuse aluse: majanduslik jõukus (tootmisvahendite omamine, rikkuse omanime), staatus (teiste inimeste poolne respekt); võim (võime teisi inimesi mõjutada).
annaabi.ee 
