Miks puhkes külm sõda Külm soda oli USA juhitud kapitalisliku leeri ja NSVLi poolt juhitud sotsialistliku leeri majanduslik ning poliitiline vastasseis Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. II maailmasõja ajal olid USA ja NSVL liitlased, kelle ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa purustamine. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Kuid miks puhkes külm sõda?
abi+nõunikud+sõdurid), Hiina (Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid, kommunistlik blokk) Ametiühingud nõudsid valitsuselt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist. Sinna koondusid hästi paljud inimesed ja siis nende oma poolele võitmine kindlustas hääli. Majanduskriis tekib ületootmise ja kui majandusel on peal mingi surve, ehk siis külma sõja ajal näiteks võidurelvastumise tõttu tekkis ... et see võttis liiga palju resursse Kapitalisliku maailma tunnused: 1. tugev demokraatia 2. tugev sõjaline võim 3. rikkad maad (riigid) Nii Marshalli plaan kui ka Maailma pank abistasid sõjas kannatanud riike andes raha. Liikmesriigid said laene oma majanduse kordaseadmiseks. Peale seda kujunus välja heaoluühiskond.
) · Karl Marx (19. saj tööstusühiskonna käsitlemine. Olemasoleva ühiskonna käsitus on toimiv, aga tuleviku prognoosid ei pea paika. Põhiväide ÜK jaotub kahte klassi ja see on määratud omandi suhtega. Kapitalistid ja proletaarlased. Leidis, et kapitalismi areng toob kaasa rikkuste koondumise järjest väiksema grupi kapitalistide kätte. Ja proletariaadi ehk töölisklassi kasvu ja vaesumise. Kapitalisliku majanduse kaks põhiomadust: toota kasumit ja püsida konkurentsis. Marx arvab, et ÜK jõuab välja sotsiaalse plahvatuseni kuna proletariaat on vaene ja vihane. Sealt saab alguse sotsiaaldemokraatia.) · Max Weber (Põhiteos: ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", kus leiab, et Kalvinistlik mõttelaad sobib kapitalistliku ÜK. Jagab ÜK rohkemaks kui kaheks klassiks, lisaks omandile tuleb vaadata staatust, elulaadi, väärtuseid, päritolu. Jagab
talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas. Kõrgkeskaeg (XI-XIII saj). Tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu ja lääneeurooplaste vallutusretked nii itta, lõunasse kui ka põhja. Hiliskesajal (XIV-XV saj.). Katkuepideemia põhjustas elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See soodustas aga ühiskonnas muutusi, mis panid aluse uusaegse, kapitalisliku ühiskonna kujunemisele. Seda iseloomustab veel väikese jääaja teke. Lääne-Euroopa varakeskajal 5. sajandil tekkis Frangi riik, mille piire oluliselt laiendas Frangi kuningas Chlodovech. Ta laaseb ennast ristida Rooma peapiiskopil, kes tegi seda rõõmuga, sest ta nägi Frangi riigis liitlast võitluses ariaanliku usuga. Peale Chlodovechi surma algas n-ö laiskade kuningate periood. Kuningad delegeerisid oma võimu kojaülematele ehk majordoomustele
sellega ei liitunud, elasid üpris hästi. Probleemiks oli ka see, et inimesi koliti ümber, aga aafrikalsed on väga enda kodukohalembesed. Külavamine ja lõikus toimusid ka täpselt siis, kui linnaametnikud seda käskisid. Riik on seetõttu tänaseni raskes majanduslikus olukorras. Politoloog G. Bender on väitnud, et raske on eristada sotsialistlikke ja kapitalislikke riike Aafrikas, lähtudes nende poliitilistest struktuuridest ja arengumudelitest. Ta ütleb ka seda, et kui vaadata kapitalisliku arenguga riikide liidreid, olid nad tihti palju suurema isikliku võimuga kui sotsialistid. Viimaste seas ei olnud ka põhirõhk alati natsionaliseerimisel, aga ühtlasti oli mitmetes neist poliitiline jareligioosne vabadus suurem kui kapitalistlikel maadel. 7. Aafrika poliitiline areng iseseisvusperioodil Klientilism ja kleptokraatia Klientelism ehk klienteel-patroonisuhete süsteem seisneb selles, et klienteeli ehk sõltlaskonna moodustavad
annaabi.ee 
