tehnoloogilistest võmalustest tulenevad eelised Tööstuse võimalused toetuvad loodusressursside kättesaadavusele ja kasutusvõimalustele. Kaevandavad ja töötlevad tööstusharud, näiteks õlitööstus, metalli-ja puidutöötlemine, vajavad selleks tegevuseks olulise varustuse tootmist. Enamus ressurssidele baseeruvast ja arenenud tööstusest vajab ka laialdaselt tuntud ja arenenud tehnoloogiat. Nende vajadused ei ole otseselt innovatsioonidega seotud, pigem on nad huvitatud kapitalimahutustest ja resursside kvaliteedist. Innovatsioonid tulevad firmadest, mis ei ole otseselt tegevad ressursside sektoris. Need kui varustajad on sageli paljude innovatsioonide autoriks. Selle sektori tööstusettevõtted omavad usaldust pigem ressursilistesse võimalustesse, kui innovaatilistesse, ning jätavad viimatimainitu nende maade tegevusalaks, kus loodusressursse nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt napib. Kanada tööstus võtab ssejärel endale tarviliku sealt üle.
väärtusele on kiire ja vahetu. Mitte igasugune kulude vähendamine ei ole väärtust loov. Tuleviku kasvu loomisele orienteeritud kulutuste vähendamine võib viia ärikasumi suurenemisele kuid väärtuse vähenemisele pikemas perspektiivis. 26 Neto kapitalimahutused on kapitalimahutuste ja amortisatsiooni vahe. Neto kapitalimahutused on raha väljavool, mis vähendab firma vaba rahavoogu. Osa neto kapitalimahutustest on suunatud tulevase kasvu loomisele ja osa olemasolevate varade taseme hoidmisele Lühema perioodi vältel võivad kapitalimahutused olla isegi väiksemad kui amortisatsioon 27 Mitterahaline käibekapital Debitoorne võlgnevus (laekumata arved) + Varud Kreditoorne võlgnevus (tasumata arved) =mitterahaline käibekapital Käibekapitali suurenemine on raha väljavool ja vähenemine raha sissevool
liiduvabariike või teostab suurejoonelisi ehitustöid, mis tuleb kasuks kogu Nõukogude Liidule ning seega ka sellele liiduvabariigile, kelle territooriumil seda ehitustööd teostatakse...” Tõde oli siiski karmim: kättesaadavad loodusvarad nagu põlevkivi ja metsad ja eriti Leningradi lähedus. Nii tehtigi Eestist Leningradi tagamaa. Käsumajandusest mõjutatud plaanimajandus koos jõulise industrialiseerimisega (1946- 1950 suunati 38% kõigist kapitalimahutustest Eestis tööstusse) nõudis lisatööjõudu, mis eestlaste seisukohalt tähendas tiksuvat ajapommi. Nimelt hakati lisatööjõudu, võõrtöölisi, sisse tooma teistest NS V Liidu vabariikidest, mis vähendas eestlaste osa vabariigi elanikkonna hulgas. Kui see oli 1939. aastal umbes 90%, siis industrialiseerimise ja küüditamiste tulemusena oli see 1949. aastal ainult 76%. Ainuüksi aastatel 1945-1947 tuli Nõukogude Eestisse 180 000 mitte-eestlast.
saamiseks nii tootmisvahendeid kui ka oma teadmisi ja oskusi kapitalina. Ehk teisiti öeldes majandussüsteem toodab kapitali, mida saab kasutada tegurina kaupade ja teenuste tootmiseks. Sõna kapital ise on pärit keskajast ja tähistas tulutoovat tegevust ning ladina keeles otsetõlkena tähendas see võla põhiosa.. Tänapäeval mõeldaks kapitali all igat liiki eraomandis olevaid tootmisvahendeid, kaasa arvatud ka maa. Rääkides ettevõtte kapitalimahutustest, mõeldakse selle all seda, kui palju on mahutatud kapitali metsa, kaevanduste, sisseseade, kaupade jne. alla. Eespool tootmisressursside juures sai märgitud, et maad ja kapitali mõistetakse iseseisvate tootmisteguritena. Seepärast oleks rahvamajanduses kasutada mõistet reaalkapital, mis väljendaks neid tootmisvahendeid, mis ei ole puhtal kujul loodusvarad, vaid senise tootmisprotsessi tulemus. Üldistavalt võiks öelda, et mõistet kapital on otstarbekas kasutada üldtähenduses ja
annaabi.ee 
