Morfotaktika – morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI – LIITED – TUNNUSED – LÕPUD Morfoloogiline sünonüümia – puudutab eeskätt rööpvorme. On olemas mitu samatähenduslikku vormi, nt aastatest e aastaist, kivisse e kivvi. Paljudel juhtudel ei saa rööpvorme teineteisega asendada stilistilistel põhjustel, nt ei öelda kunagi *Panin riided kapisse või *kukkusin jõesse Norm – keelekollektiivis iseenesest tekkinud arusaam selle kohta, mis on kirjakeeles õige. Norming – normimise tulemusel kehtestatud reegel. Grammatiseerumine – keeltes pidevalt toimuv ühesuunaline muutusprotsess, mille käigus iseseisev leksikaalne või vähem grammatiline üksus areneb grammati-lise(ma)ks üksuseks. Seda iseloomustab ahel, mis algab iseseisvast sõnast ja kulgeb järjest suurema grammatilise seotuse suunas:
üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI LIITED 2 TUNNUSED LÕPUD. Erandiks ki-liidepartikkel. Nt ela-mu-te-ni-gi. 16) Morfoloogiline sünonüümia puudutab eeskätt rööpvorme. On olemas mitu samatähenduslikku vormi, nt aastatest e aastaist. Paljudel juhtudel ei saa rööpvorme teineteisega asendada stilistilistel põhjustel, nt ei öelda kunagi *Panin riided kapisse või *kukkusin jõesse, kuigi puhtvormiliselt oleks see võimalik. Aga: Olin kiindunud sellesse jõesse ~ jõkke? 17) Morfoloogiline protsess operatsioonid, mida rakendades moodustatakse valmis sõnavorme. 18) Norm keelekollektiivis iseenesest tekkinud arusaam selle kohta, mis on kirjakeeles õige. Norming normimise tulemusel kehtestatud reegel. 19) Grammatiseerumine keeles pidevalt toimuv ühesuunaline muutusprotsess, mille käigus iseseisev leksikaalne või vähem grammatiline
mittetäielikkus -- pluralia tantum (ainult mitmuses, nt püksid), ajavormide puudulikkus vk Karcevskij tähistaja/tähistatava asümmeetria 2. struktuuris -- tähistaja ja tähistatava vahelise üksühese suhte rikkumine 2.1 paradigmaatikas (polüseemia ja sünonüümia) 2.2 süntagmaatikas väljendus- ja sisuplaan jaotub erinevalt , mille tulemusena 2.2.1 tekivad analüütilised moodustised (rida tähistajaid seostub ühe tähistatavaga, nt temata/ilma temata, kappi/kapisse , väike maja/majake) 2.2.2 mitu tähistatavat ühes tähistajas (nt sõnas õpib tähistab b üheaegselt ainsust, 2.pööret ja olevikku) 2.3 semiootilises aspektis -- puudub kas tähistaja (nullmorfeem nt väljendis ta käis /0/, ellips) või tähistatav (hääldamatud tähed ortograafias, interfiksid jmt) 3. funktsionaalne -- ilmutab end võimaluses väljendada kõnes ühte ja sama sisu erinevate vormide