Toomhärrad kasutasid oma ametit eelkõige lihtsalt tuluallikana. Nad elasid oma maamõisas harilike mõisnikena ja viibisid vaid aeg -ajalt toomkiriku juures. Juba XIV sajandi algusest alates soetasid Tartu ja Tallinna toomhärrad endale isiklike maju vastavalt Toomemäel või Toompeal. Pinnapealse suhtumisega ka vaimulik eetika rikkumine-küll naistega kooselu, küll prassimise ja muu lõbu. Sageli kuulus sama isik üheaegselt nii Tartu, Tallinna kui ka Saare-Lääne kapiitlisse. Esines koguni juhtumeid, et välismaalased, kes iial oma jalga Liivimaale polnud tõstnud, hankisid endale paavstilt mõned siinsed kanoonikukohad, saades samasuguseid tulusid veel mitmetest Saksamaa või Itaalia piiskopkondades. Siiski oli enamik Eestis tegutsevates kõrgvaimulikest juba alates XIV sajandist Vana-Liivimaalt pärit. Preestrite hulgas oli kohalike osa veelgi suurem. Keskaegsete suuremate linnade kirikutes oli hulgaliselt altareid. Igat altarit pidi teenindama oma vaimulik
sajandil võis konvendi suurus olla juba 2-3 liiget. Viljandi, Tallinna, Pärnu ja Lihula olid Eestis kontuurid, Narva, Rakvere, Vasknarva, Toolse ja Põltsamaa... ja olid foogtkonnad. Need olid väga erineva suurusega - Viljandi oli suuremaid linnuseid üldse, suure konvendiga, samas teine kontuur Kursi oli väga tilluke. Isikute roll on olnud foogtkondade ja kontuurkondade valitsemisel üsna ambivalentne. Ordumeistrid konsulteerid sageli oma nn väikese nõukoguga, ordu kapiitlisse kuulusid kõik foogtid ja kontuurid. Põhja-Eestis esindas Taani kuningate kapitaanius?. Historiograafias vaidlusküsimus, millist rolli Taani kuningad Põhja-Eestis mängisid. Taani ajaloolased rõhutavad, et Taani kuningatel oli ikkagi tegev roll, olulised ja otsustavad asjad otsustati kuningate enda poolt. Kuidas Vana-Liivimaa oli omavahel seotud - aadli, aadlimõistate kaudu, kiriklikult seotud, personaalselt seotud - tüüpiliselt juhul hiliskeskajal toomhärrad kuulusid korraga mitmesse
Ludwigile kaasavaraks. Mõned vasallid polnud rahul uue võimuga ning 1348. aastal taotlesid Rootsi või Taani kuninga võimu alla sattuda, kuid asjatult. "Rõivastustüli"- Konflikt Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Konflikt sai alguse kui reformisid peapiiskopid Blomberg ja Zinten 1373-1374. aastal paavsti korralduse kaudu Riia toomkapiitlit, asendades premonstraatite reegli (Range vaimulik eluviis) augustiinliku reegliga, mis lubas kapiitlisse võtta ilmalikke ja ka suurvasalle. See oli Riia peapiiskopi positsiooni tugevdamine ordu vastu. Nimetus rõivastustüli tuleneb sellest, et kui varem kanti Saksa ordu rõivaga sarnast valget mantlit siis nüüd see asendus augustiinlaste mustaga. Läänimees Hermann von Üxküll pantis 1388. aastal oma Üksküla linnuse Saksa ordule, mis oli peapiiskopi õiguste rikkumine. Saksa ordu toetas vasalle, et neil on õigus pantida oma vara, kuid Riia peapiiskopkond sellega ei nõustunud
annaabi.ee 
