Retsensioon „Mündi lõhn“ Käisin 15. märtsil vaatamas Kuressaare Linnateatri teost „Mündi lõhn“, mis etendus Kuressaare Linnuse Kapiitlisaalis. Tüki oli kirjutanud teartri direktor Piret Rauk ja lavastajaks oli teatri loomejuht Aarne Mägi. Näidend koosnes kahest vaatusest. Näitlejateks olid Olavi Pets, Urmas Lehtsalu, Mati Talvistu, Piret Rauk, Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Priit Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on
10 palved: lugemine,palved lauldes, missa. sellele järgneb meditatsioon. 7.00 raamatute lugemine ristikäigus, enne 7.30 jumalateenistus, jagatakse olid soojad ööjalanõud päevaste armulauda. vastu vahetatud ja end pestud. 8.00 kolmas palvus, mille ajal peeti 8.30 hommikusöök. ümberkaudsete elanike ja külaliste osavõtuga missa. 9.00 kapiitlisaalis toimuv 9.00- Töö. Kaks korda nädalas sel ajal kapiitlikoosolek, millel osalesid kõik 11.30 nunnad õpivad, kuulavad loengut munga- või nunnaseisuses olevad või loevad midagi vaimulikku. kloostrielanikud, v.a. noviitsid. 10.00 Töö. 11.45 Sexta, järjekordne palvehetk. 12.00 keskpäeval teenistus kirikus. 12.30 Lõunasöök. 13
kloostrikorra sõnastamisega õiguslikus vormis. Reeglid rõhutasid üksikute munkade kaasahaaramise vajadust vendade ühisellu. Mungareeglid andsid pildi kristlikust hierarhiast. Abt oli eesotsas. Kõrgeima ameti vääriliseks tegid saavutused.Üksmeele puudumisel ei pidanud otsustama munkade enamus. Arvamuste lahkuminekul, pidid otsustama targem pool. Väiksemaid otsuseid võis Abt võtta vastu üksi, tähtsamate otsuste jaoks oli munkade kogu, kapitiili ärakuulamine. See tuli kokku kapiitlisaalis. Kloostris kehtis hierarhia. Igapäevane palve, töö ja puhkus oli kindlaks määratud ühetähenduslikumalt kui kloostri aujärjestus. Benedictus kohustas munki töötama,ka põllul ja aias, kuid nende tõeline tööpõld oli raamatukogus ja kirjutustoas. Kõige tähtsam töö oli raamatute ümberkirjutamine. 6.Cluny 9-10saj oli Euroopas suur kloostrireformide aeg. Kloostrireformide vajadus oli imlselge. Cluny reformide isa abt Odo
Reeglid rõhutasid üksikute munkade kaasahaaramise vajadust vendade ühisellu. Mungareeglid andsid pildi kristlikust hierarhiast. Abt oli eesotsas. Kõrgeima ameti vääriliseks tegid saavutused.Üksmeele puudumisel ei pidanud otsustama munkade enamus. Arvamuste lahkuminekul, pidid otsustama targem pool. Väiksemaid otsuseid võis Abt võtta vastu üksi, tähtsamate otsuste jaoks oli munkade kogu, kapitiili ärakuulamine. See tuli kokku kapiitlisaalis. Kloostris kehtis hierarhia. Igapäevane palve, töö ja puhkus oli kindlaks määratud ühetähenduslikumalt kui kloostri aujärjestus. Benedictus kohustas munki töötama,ka põllul ja aias, kuid nende tõeline tööpõld oli raamatukogus ja kirjutustoas. Kõige tähtsam töö oli raamatute ümberkirjutamine. 6.Cluny 9-10saj oli Euroopas suur kloostrireformide aeg. Kloostrireformide vajadus oli imlselge. Cluny reformide isa abt Odo
annaabi.ee 
