2. seltskonnalaul on kaasalaulmiseks 3. tantsumuusika tantsimiseks või üheskoos mängimiseks. Metseeniajastul läks moodi virtuoossus, sest õukonnad püüdsid teineteist oma kapellidega üle trumbata. Õukonnapidustustel külaliste ees esinemine sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Ka kirikumuusikas toimus muutus, sest kirikuski oli võimalikult heade kapellide palkamine prestiizi küsimus. Näiteks Veneetsias, kus Markuse kiriku kapellist oli saanud linna jõukuse, võimu ja sõltumatuse sümbol. Kontsert tähendas algselt kaasmängu, mitte muusikaettekannet, nagu me tänapäeval tunneme . Esinduslikku pilliansambli koosseisu võisid kuuluda ka lauljad. Barokiajastul peaks eristama vähemalt kolme stiili, mis võivad omavahel ka seguneda: 1. vana e. kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi 2. kammerstiil sooloaariate ja duettidega, teosed soolopillidele ja väikestele
"Jeesus Kristuse sünniloo" (Historia der Geburt Jesu Christi) käsikiri leiti alles 1908. aastal. Varem oli teada vaid osa evangelisti retsitatiividest oreli ja violone saatega, mis olid trükitud 1664. aastal. Schütz ei olevat teose ülejäänud, rikkalikult orkestreeritud osi ilmuda lubanud, kuna uskus, et vaid tema Dresdeni kapellis suudetakse teost tõelise efektiga ette kanda. Schütz kirjutas "Jeesus Kristuse sünniloo" umbes 75 aasta vanuses, kui ta oli lõpuks Dresdeni õukonna kapellist pensionile lubatud. Ta oli arvatavasti esimene helilooja, kes kajastas kogu Kristuse sünniloo muusikas. Seda peetakse esimeseks Saksa oratooriumiks, mis sündis loogilise jätkuna helilooja varasematele piibliteemalistele teostele.
Tilgari päevikust on pärit andmed ka Tartumaa Kaitseliidu tantsuorkestri kohta (vt foto 31). 111 Nagu eespool mainitud, hankis O. Avarmaa Kaitseliidu orkestrile hulga Ameerika orkestrite originaalseadeid koos tippsolistide soolode transkriptsioonidega. Tilgari andmeil oli ka A. Sillaots arranžeerimisvõimeline muusik (Tilgar I: 194), seega oli see koosseis suuteline oma repertuaari kujundama soovitud suunas. Paar lehte edasi räägib Tilgar aga Sillaots ja Co kapellist, kus osalesid kõik eelmainitud Kaitseliidu orkestri muusikud. Seega on loogiline oletada, et need kaks erineva nime all toodud orkestrit olid tegelikult üks ja sel juhul on teada ka kapelli pilliline koosseis: 2 as, ts, tr, kl, kb, dr. 112 Tilgari andmeil tegutses see orkester 1937. aasta sügisest 1938. aasta kevadeni ja oli küllaltki heal tasemel. Kuigi puuduvad konkreetsed andmed Sillaots ja Co kapelli
annaabi.ee 
