mõjutab emiseid. Testosterooni süntees – LDLiga tuuakse rakku kolesterool, millest sünteesitakse testosteroon. Toodavad Leydigi rakud. Testosteroonist sünteesitakse munasarjades östrogeeni. Spermide liikumine ja eluiga emassuguteedes. Spermide kapatsitatsioon. Spermid liiguvad Munand -> munandimanus -> seemnejuha -> suguti. Spermid võivad emassuguteedes elada kuni 4päeva. Spermid peavad olema tunde emassuguteedes enne, kui nad on viljastumisvõimelised. Seda arengut nim. kapatsitatsiooniks. Kapatsitatsioon muudab valkude ja glükoproteiinide vahekorda seemneraku plasmamembraanis ning kiirendab seemneraku metabolismi ja liikuvust. Morfoloogias ei muutu midagi, muutuvad hüperaktiveerituks. 1. kapatsitatsioon – hüperaktiivne liikumine 2. seostumine munaraku zona pellucida 4. Emasloomade sigimise tsüklilisus 4.1. Innatsükkel: mõiste ja pikkus erinevatel loomaliikidel. Innatsükkel - esmaimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada
muutuseid, mille käigus muutuvad liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelisteks (ehkki on veel inaktiivsed), omandavad võime ära tunda ja seonduda zona pellucida-ga ning läbida akrosomaalreaktsioon Sugudeedes aset leidev kapatsitatsioon (mis see endast kujutab) – Spermid, mis on võetud munandist või munandimanusest, ei ole viljas- tumisvõimelised. Viljastumisvõime saavad spermid alles emassugu- teede läbimisel asetleidva protsessiga, mida nimetatakse kapatsitatsiooniks. Ca+ ja HCO3- ioonide sissevool rakku, mille tulemusena aktiveeritakse mitmeid signaaliradu, plasmamembraan hüperpolariseerub. Mitmeid valke fosforüleeritakse. Spermide rakumembraanist eemaldatakse kolesterool ja glütserofosfolipiidid, mis aitab akrosomaalreaktsiooni käivitumisele ja ZP- le kinnitumisele kaasa Kuidas toimub spermatogeneesi hormonaalne kontroll? (märksõnad mida teada: testosteroon, inhibiin, folliikuleid stimuleeriv
spermi pea esiossa, mis vajalikud zona pellucidale kinnitumiseks ja akrosomaalreaktsiooni käivitamiseks 5 Ca2+ ja HCO3- ioonide sissevool rakku, mille tulemusena aktiveeritakse mitmeid signaaliradu (tõuseb nt cAMP tase), rakusisene pH muutub ja plasmamembraan hüperpolariseerub (aktiveeritakse Ca2+ kanalid) Lisaks fosforüülitakse (nt proteiinikinaas A ja proteiinikinaas C vahendusel) mitmeid kapatsitatsiooniks ja viljastumiseks olulisi märklaudvalke. 18. Kuidas toimub spermatogeneesi hormonaalne kontroll? Testosteroon (toodetud Leydigi rakkude poolt) ja inhibiin (toodetud peamiselt Sertoli rakkude, vähemal määral ka Leydigi ja spermatotsüütide poolt) mõjutavad negatiivselt gonadotropiinide sekretsiooni. Testosteroon – reguleerib sugurakkude meiootilist küpsemist (spermatotsüüdid spermatiidid); regulaator ka Sertoli rakkudele:
annaabi.ee 
