· vee ja soolade hulk väheneb (higistamine) Homöostaasi tagamiseks peab organismis · suurenema kopsude ventilatsioon ja südame löögisagedus (lihastegevus suurendab CO sisaldust,vt. hingamise regulatsioon) · intensiivistub vereringe nahas (lihaste töö tulemusena vabaneb soojus), mis soodustab liigse soojuse kiirgamist keskkonda · suureneb ka higistamine, aga see tingib vajaduse asendada higistamisega kaotatavad vesi ja soolad (lihaskrambid) joomine (kas tavaline vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames · Südamelihas suureneb · Suureneb südame löögimaht · Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2. muutused kopsudes
(higistamine) Homöostaasi tagamiseks peab organismis · suurenema kopsude ventilatsioon ja südame löögisagedus (lihastegevus suurendab CO sisaldust,vt. hingamise regulatsioon) · intensiivistub vereringe nahas (lihaste töö tulemusena vabaneb soojus), mis soodustab liigse soojuse kiirgamist keskkonda · suureneb ka higistamine, aga see tingib vajaduse asendada higistamisega kaotatavad vesi ja soolad (lihaskrambid) joomine (kas tavaline vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames: Südamelihas suureneb, Suureneb südame löögimaht, Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2. muutused kopsudes: Hingamislihased tugevnevad, paraneb ventilatsioon, Suureneb
peegeldus teadvuses) referent (keeleväline olend, omadus, tegevus vms). Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. Kaksikliigendus iseloomustab loomulikke keeli. Esimesele liigendusele (tähendus/vorm) lisaks jaguneb sümboli vorm väiksemateks, iseseisvateks, omavahel ühendatatavateks elementideks ehk foneemideks. See on teine liigendus. 24. Kõnekommunikatsiooni ahel (3 loeng, 11 slaid) Kõneleja mõte i -> Kõnesignaal -> Kuulaja mõte i 1. mõtte kujunemine 2. mõtte keeleline väljendus
teadvuses) referent (keeleväline olend, omadus, tegevus vms). Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Grice'i maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Semantika ja pragmaatika on tähenduseõpetused. Mida X-ga öelda võib ? Kõneakt suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused.
häbi *Eksistentsiaalne – Lause alguses kohamäärus, lõpus subjekt; Peenral kasvavad lilled 11. Semantika. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika uurib keeleükstuste tähendusi ning nende muutumist; uurib keele ja reaalsete objektide suhteid; keele ja mõtlemise suhted MIDA X TÄHENDAB? Komponentanalüüs – mõisteid saab kujutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu Prototüüpanalüüs – keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega ja suhtlemise uurimisega. MIDA X-GA ÖELDA VÕIB? Kõneakt – suuline suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine
annaabi.ee 
