Mis on inimelu väärtus ? Iga inimelu on väärtus omaette, ta on riigile tema rikkuse allikas. Inimelu, mis on nii raskesti saavutatav ja kergesti kaotatav, nõuab tingimusi. Iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus on kaitsta oma kodanike kõige kallimat omandit - elu. Kui kallis on ikkagi inimelu Eestis? Meie elu pole mitte üksnes võrreldes teiste riikidega palju lühem, vaid ka odavam, on kinnitanud uuringud. Tegelikult heidetakse Eesti ühiskonnas juba täna ballastina alla tuhandeid inimesi, sest inimelu väärtust meil ei tunnetata ega austata. Küsitavamad on need seadused, mis ei tunnista inimelu väärtust.
füüsiliselt pingutada. Pidurdusprotsessi tugevuse tunnusteks on püsiv keskendumisvõime tööle segavatest kõrvalärritajatest hoolimata. Närviprotsesside nõrkus Tunnusteks on pidev loidus, lõtvus, töövõime vähesus, ükskõiksus. Positiivseks küljeks on pisiasjade erinevuste ja varjundite märkamine Tasakaalustamata närviprotsessid Tunnusteks on kergesti kaotatav töövõime ja kõrgendatud emotsionaalsed protsessid. Iseloom Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad, mis avaldub inimese käitumises ja tegudes. Iseloom on inimese isiksuse väljendus ning koosneb iseloomujoontest Iseloomu kujundavateks teguriteks on kodune kasvatus, kool, sõbrad, kaaslased ning ühiskonna väärtushinnangud. Iseloom ja käitumine Positiivsed iseloomujooned Negatiivsed iseloomujooned
Iiveldus ja oksendamine on kõhulahtisusega sageli kaasnevad sümptomid, mis taanduvad reeglina kiiremini kui kõhulahtisus. Kõhulahtisusega kaasnevad ohud: Inimese organismist rohkem kui poole moodustab vesi: vastsündinul ca 80% kehamassist. Kui vedelikukaotus on ~0,5% kehamassist, tekib inimesel janutunne. Janu puhul tekkiv suukuivus on tingitud vähenenud süljeeritusest ning peegeldab veevaegust. Suurimaks mureks gastroenteriidi puhul ongi vedela rooja ja oksendamisega kaotatav vesi. Kui vedelikku jääb juba organismi normaalseks funktsioneerimiseks väheseks, siis nimetatakse seda seisundit dehüdratatsiooniks ehk organismi veetustumiseks. Eriti oluline on vedelikuvaegust jälgida väikelastel! Esmalt muutub keel kuivaks, väheneb sülje- ja uriinieritus. Tõsisemal juhul muutub laps ebatavaliselt loiuks, nutab ilma pisarateta. Kui kõhunahk
teel. (Jirapaet & Jirapaet 2000.) Radiatsiooni teel kaotab laps soojust siis, kui ta näiteks asub külma seina lähedal ja see külm sein jahutab teda. Konduktsiooni teel kaotab laps soojust siis, kui ta on otseses kontaktis külma pinnaga, näiteks külm madrats või külm röntgeni plaat. Selleks soovitatakse, et pinnad, millel näiteks vastsündinud laps lamab, oleksid soojad. Konvektsiooni kaudu toimub soojuse kadu peamiselt last ümbritseva õhu temperatuuri toimel. Evaporatsiooni teel kaotatav soojus on seotud vee aurustumisega nahalt, hingamisteedest. Näiteks kui last pestakse, siis lapse naha pinnalt vee auramine jahutab teda ning selleks soovitatakse märjad nahapinnad lapsel võimalikult kiiresti kuivatada. (Jirapaet & Jirapaet 2000, Kliegman jt 2008.). Juba ka selle tõttu on intubeeritud lapse hoolduses oluline manustatav hapnik eelnevalt niisutada ja soojendada, et me ise ei põhjustaks lapse mehhaanilist jahutamist (Todd jt 2001).
annaabi.ee 
