Kuid kui palju erineb tekstist lugu, mis on visuaalselt kujutatud? Kas silmale loodud jutustusel säilib ka vaatajate erinev loo tõlgendus? Popi ja Huhuu originaalteksti lugedes jäi mulle sisse üsna kõhe tunne. Maja kujutasin ette hämarat talumaja, Popit hea ja kuuleka koerana ning Huhuud ahvina, kes pikalt puuris elmise tõttu veidike ära pööranud oli. Popi sümboliseeris minu mõttemaailmas truudust, alandlikkust ja voorust. Huhuu aga oli ülemvõimu, kaootilisuse ning metsikuse sümboliks, mis tahes tahtmata emotsioonina võimutses. Loos oli sisse toodud ka kahe osapoole isand ja eeskuju, kelle idee ja mõju lõppude lõpuks loomad, ehk kaks äärmust, ka ühendas. Lugu oli sügavalt piltlik, peegeldades meie maailmas valitsevate võimude mängu ja kirjeldades hästi, milleks on võimelised allasurutud instinktid. Tõlgendades Popi alamaks on ka näha, kuidas võimualused uute olukordadega kohanevad, millised on nende hirmud ja
2) Lahused ja dispersioonid Lahuses koosneb suuremas koguses olevast ainest – lahustist ja temas väiksemas koguses lahustunud ainest (ainetest). Kuigi lahus koosneb mitmesugustest osakestest on tema omdused ühtlased s.o. lahus on homogenne segu. Lahused võivad olla kõigis kolmes agregaatolekus, kitsamas mõttes käsitletakse lahuseid kui vedelikke. Lahuste teke väljendab makroskoopiliste süsteemide üldist tendentsi muutuda vastavalt termodünaamika teisele seadusele kaootilisuse kasvu suunas. Vesi on universaalne polaarne lahusti. Vesi moodustab tugevaid vesiniksidemeid, mille tõttu vee külmumisel tekivad suhteliselt jäigad heksagonaalsed struktuurid ja seepärast vesi külmumisel paisub. Oma kõrge polaarsuse tõttu vesi lahustab hästi polaarseid ja ioonilisi ühendeid. Sarnane lahustab sarnast – see on üldine reegel. 12
Klassikalises muusikas on müra suuresti likvideeritud. Klassikalises muusikas on need juba alla surutud aga Attali ütleb, et müra võimalus on kultuuris koguaeg olemas. Attali raamatu keskne kujund ja paralleel, mis on kaanel nähtav on Brügeli, hollandi kunstniku maalist katkend karnivali ja paastu võitlus. Maal on jagatud kaheks, vasakul karneval, ekstaas, kaos ja paremal paast. Moodustab antagonistlik paar kahe erineva mõtteviisi vahel. Karnevali all ka müra kogu oma kaootilisuse ja vägivallaga, ohverdusrituaal iseloomustab maailma. Paastu alla kuulub vaikus rituaalse korra kaudu, müra sunnitakse vaikima. Kodanliku maailma normid. Ohverdus on isiklik kahetsus. Luuakse teatavad ideaalid. Attali pöörab ümber Marxi kuulsa skeemi. Baas majandussuhted. Attalil on muusika see, mille kaudu me saame otsustada selle üle, kuhu ühiskond läheb. Attali arust muusika peegeldab seda, kuidas ühiskond on korraldatud. Attali järgi igal ühiskonnal sisemine
Maxwelli`i deemon (Nature 1874) 149 Entroopia Tööd iseloomustab osakeste korrapärane kollektiivne liikumine, soojust aga kaootiline liikumine. Töö iseeneslikku üleminekut soojuseks võib seetõttu käsitleda molekulaarse süsteemi üleminekuna osakeste korrapäraselt liikumiselt suurema tõenäosusega korrapäratule liikumisele. Entroopiat võib vaadelda kui osakeste soojusliikumise kaootilisuse mõõtu. 150 Kokkuvõtteks Entroopia ja termodünaamika 2 seadus Iseenesliku protsessi toimumise tulemus looduses on protsessi tasakaaluolek. Protsesside suuna ja tasakaaluolekud määrab termodünaamika 2 seadus: Kõik protsessid looduses toimuvad iseenesest ainult ühes suunas, soojus läheb iseenesest ainult kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale ehk
ühesugused ja nende laeng on q 0 , keskmine liikumiskiirus v ja kontsentratsioon (vabade laengukandjate hulk ruumalaühiku kohta) n. Tuleb rõhutada, et siin on v vabade laengukandjate liikumiskiirus elektrivälja mõjul, sest peale selle on vabad laengukandjad nagu ka kõik teised osakesed veel soojusliikumises, mida aga ei arvestata selle kaootilisuse tõttu. Konstrueerime uuritavas punktis pinnaelemendi dS , mis on nii väike, et võime voolutiheduse selle ulatuses lugeda konstantseks. Siis arvutame voolutiheduse valemiga (12.2), kusjuures lõpmata väikest pinnaelementi dS läbiva voolu tugevus võrdub ajaühikus seda pinda läbiva laenguga. Et määrata esmalt mingi aja dt jooksul pinda dS läbinud laengut, konstrueerime sellele pinnale silindri, mille telg ühtib laengute liikumise suunaga ja mille kõrgus on vdt , vt.
annaabi.ee 
