keerukaks, mistõttu nad on sobivaimad kasutamiseks väiketootjaile. Praegu neid savisid ei kasutata. Lõuna-Eesti savides valdavad rohekad, punakaspruunid või kirjuvärvilised erimid, mis on kergsulavad ja sobivad enamasti telliste tootmiseks. Üksikutes leiukohtades esineb aga ka halli savi, mis sisaldab märkimisväärse lisandina kaoliniiti ning kuulub rasksulava savi kategooriasse. Erinevates tingimustes tekkinud savi omadused võivad tugevasti erineda: mida suurem on savimineraali kaoliniidi sisaldus, seda hinnatavam on savi maavarana. Kvaternaari savide seas (viirsavid ja moreensavi) on eri tüübina kasutusel Arumetsa savi Häädemeeste lähedal Pärnumaal. See ühtlaseilmeline pruunikas savi (fotod), mis esineb omapärase vagumustäitena Aruküla lademe liivakivide keskel ja kuulub kergsulavate savide klassi, on kiirel põletamisel erakordsete punsumisomadustega. Seetõttu valmistataksegi sellest imekerget, graanulitest
Tehnoloogiliselt on tähtis seos paakumistemperatuuri intervalli laiuse ja savide tulekindluse vahel. Mida kergsulavamad (sulamistemperatuuriga <1350ºC) on savid, seda väiksem on ka paakumisintervall: tavaliselt 100-150ºC kergsulavatel savidel, 350-400ºC ja rohkem rasksulavatel (1350-1580ºC) ning tulekindlatel (>1580ºC) savidel. Kõige suurem nn. tulekindlus on savidel, mis sisaldavad kaoliniit või halluasiit-kaoliniiti ja kaoliniit-iliiti. Kaoliniidi sisalduse kahanedes savide tulekindlus väheneb. Selgub, et savi kasutus oleneb tema koostisest, millest tulenevad tema omadused. Koostis aga sõltub savilasundi tekke- ja lasumistingimustest. Järelikult, leidub Eestis mitmesuguste omadustega savi, sest meie geoloogiline ehitus on küllaltki mitmekesine. SAVI KUI EHITUSMATERJAL Savile iseloomulikud omadused · Savi reguleerib õhuniiskust. Savi suudab võrdlemisi kiiresti siduda õhust niiskust ja
· Põlevkivi energeetika (90%), põlevkiviõli tootmine (8%), Jääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks (2%) · Fosforiit suletud, 2 maardlat kaitsealal, kolmandas vähe · Lubjakivi toorainena nõutud tema puhtuseaste kõrge (vähe lisandeid) · Graniit asub sügaval, eestis majanduslikult pole hetkel võimalik · Liiv ja kruus klaasi tootmiseks, täite materjal · Savi - kergesti sulav, raskesti sulav, tulekindel sõltub kaoliniidi sisaldusest. Keraamika tehas, tsement. (tellised, keraamilised plaadid, fassaaditellised · Turvas väetamisel, kütteks e briket. Kuid saaks ka filrtsid, medikamendid, kosmeetika, vaha,vaigud, aktiveeritud söe )puhastuseadmetele) Eksporditakse enam kui 100-sse riiki. Holland, belgia, saksamaa · Muda ravimuda, mõllumajanduses väetisena, linnud/looma sööt (vitamiinid) Maardla geoloogiliselt uuritud, piiritetud ja Kkregistrisse arvele võetud ala
Tähelepanuväärne on hüdromuskoviidi kaaliumisisaldus. Kaalium on taimede poolt üsna hästi omastatav. Hüdromuskoviiti leidub rohkesti peaaegu kõikides muldades, välja arvatud aluselistel kivimitel (basaldid) moodustunud niiske troopika mullad. HÜDROVILGUD Hüdrovilkude rühma kuuluvad vilgusarnased, rohkesti vett sisaldavad alumiiniumi, raua, magneesiumi hüdrosilikaadid, mis koosnevad kahest tetra- ja ühest oktaeedrite kihist kristallvõres. KAOLINIIT Kaoliniidi rühma kuuluvad alumiiniumi, raua ja väga haruldased kroomi hüdrosilikaadid, mis koosnevad ühest tetra- ja ühest oktaeedrite kihist kristallvõres. Tähtsamad esindajad: kaoliniit ja halluasiit. Kaoliniit tekib peamiselt alumosilikaatide (päevakivide ja vilkude) murenemisel. Maapinnal püsiv, moodustab savilademeid. Paisub nõrgalt, on väikese kleepuvusega, sidususe ja hüdrofiilsusega, lahustuvus hapetes sõltuv osakeste läbimõõdust, happe kontsentratsioonist nind mineraali ja happe
milles katioonide asendusi ei toimu. Värvus valge, kõvadus 1, erikaal 2,58-2,60. Esineb muldsete agregaatidena ja tundub katsumisel rasvasena. Neelamismahtuvus sõltub osakeste mõõtmetest, olles ibefraktsioonis kuni 24 mg- ekv./100g, savis enamasti 3-15 mg-ekv/100g (pH=7) Paisub nõrgalt, on väikese kleepuvuse, sidususe ja hüdrofiilsusega. Lahustuvus hapetes sõltub osakeste läbimõõdust, happe kontsentratsioonist ning mineraali ja happe hulkade suhtest. Kaoliniidi kristallide agragaadid on petrograafilise mikroskoobi all usjad, ülitäieliku lõhenevusega. Elektronmikroskoobis on nähtavad heksagonaalsed plaadikesed. Kaloniiti esineb tardkivimite eluuviumil ja paleogeensetel savidel kujunenud muldades. Kvaternaarsetes setetes ja neil mood. muldades kaoliniit puudub või esineb vähesel määral. Tähelepanuväärse osa mood. kaoliniit subtroopika ja troopika muldades, s.o. puna-ja lateriitmuldades.
annaabi.ee 
