21.augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem. Lõkked olid neil ka kääbus-lõunapöögist kanuudes, millega nad kalastasid ning küttisid mereimetajaid. 1. novembril 1520 sisenes Magalhãesi ekspeditsioon väina, mille nad nimetasid Kõikide Pühakute väinaks ning mis praegu kannab Magalhãesi väina nime, ning tutvusid saare põhjakaldaga, mille nad arvasid olevat tundmatu lõunamandri (Terra australis incognita) põhjapiirkonna. Väina läbimine võttis aega 19 päeva. Umbes 1555. aastal kavatses hispaanlane Juan de Alderete Tulemaa vallutada, kuid nagu ka
juhtimisel umbes 21. augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem. Lõkked olid neil ka kääbus- lõunapöögist kanuudes, millega nad kalastasid ning küttisid mereimetajaid. 1. novembril 1520 sisenes Magalhãesi ekspeditsioon väina, mille nad nimetasid Kõikide Pühakute väinaks ning mis praegu kannab Magalhãesi väina nime ning tutvusid saare põhjakaldaga, mille nad arvasid olevat tundmatu lõunamandri (Terra australis incognita) põhjapiirkonna. Väina läbimine võttis aega 19 päeva. 4
tagasi, selle asemel, et pigevalt sõda pidada. Vahel võeti vangid suguharu liikmeks, vahel aga piinati neid ja skalpeeriti. Kagualadel kanti sõjaretkel vaid vööpõlle ja mokassiine, ning relvade kõrval vahendeid jalanõude lappimiseks. Sõdalased käisid hanereas ja astusid esimese mehe jälgedesse. Tsikasoo luurajad sidusid karu käpad jalge alla, et valejälgi jätta. Kirdepiirkonnas hiiliti metsades ja anti üksteisele loomahääli matkides märku või võideldi kanuudes Suurel Järvistul. Preeriate sõjamehed pidasid käsitsivõitlusi vapruse tunnuseks, ega pidanud lugu kaugelt noolte lennutamisest. Vapper sõdalane loendas oma hoope ja kinnitas iga hoobi eest oma peaehisesse või rõivastele kotka sule. Sõdalased hindasid väga oma piisoninahkseid kilpe. Mõned neist olid kaetud hirvenahaga ja kaunistatud sümboolsete loomade, kuljuste ja sulgedega. Ravimine
tagasi, selle asemel, et pigevalt sõda pidada. Vahel võeti vangid suguharu liikmeks, vahel aga piinati neid ja skalpeeriti. Kagualadel kanti sõjaretkel vaid vööpõlle ja mokassiine, ning relvade kõrval vahendeid jalanõude lappimiseks. Sõdalased käisid hanereas ja astusid esimese mehe jälgedesse. Tsikasoo luurajad sidusid karu käpad jalge alla, et valejälgi jätta. Kirdepiirkonnas hiiliti metsades ja anti üksteisele loomahääli matkides märku või võideldi kanuudes Suurel Järvistul. Preeriate sõjamehed pidasid käsitsivõitlusi vapruse tunnuseks, ega pidanud lugu kaugelt noolte lennutamisest. Vapper sõdalane loendas oma hoope ja kinnitas iga hoobi eest oma peaehisesse või rõivastele kotka sule. Sõdalased hindasid väga oma piisoninahkseid kilpe. Mõned neist olid kaetud hirvenahaga ja kaunistatud sümboolsete loomade, kuljuste ja sulgedega. Ravimine
annaabi.ee 
