Eesti parim rokokoo interjöör oli Põltsamaa lossis (mis ehitati ümber keskaegsest linnusest). Interjöör hävis Teises maailmasõjas. III Skulptuur Tähtsal kohal oli nii kivi- kui puuskulptuur. Tähelepanuväärsem on 17. sajand, 18. sajand on vaesem. Barokiaeg on värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Rõhutati vormi, liikuvust. Ornamentika oli rikkalik, värviline. Väga palju meistreid töötas Tallinnas. Paljud kirikud said uue sisustuse (altarid, kantslid, pingid, vapid jne.) Nimekas meister oli Elert Thiele /tiile/ (surnud 1674). Tema töid: · kantslid Ridala, Pärnu-Jaagupi ja Vormsi kirikutes · rõdu (=väär) Tallinna Pühavaimu kirikus · friis (=horisontaalselt seina liigendav kaunistatud riba) Tallinna Raekoja raesaalis. Seal on nn. pahkmikornament ning käsitööd ja jahti kujutavad reljeefid.
on ühtlasi mõistetav laiemalt kui ühe rahvuse piires. Kristiina räägib rahvuslusest oma juurte äratundmise ja teadvustamise ning loomuliku looduslähedase ja tervendava elukeskkonna tähenduses. Ta soovib, et oskaksime õppida esivanematelt mitte ainult keelt ja kombeid, vaid tarkust. Kõige Eesti-kesksem ja kõige pärimuslikum osa "Luigeluulinnast" on teine neljandik. Kristiina räägib siin me unustatud uskumustest ("...kantslid ikka veel voolavad valatud verest/ verest mis/ puujumalatel puudus") ning murest ja igatsusest unustatud ja uneneva küla pärast: rehetoas kasvavad puud lehised ladvad rebivad eest katuselaudu juured on keerdunud läbi keldri /---/ Ja seda kõike ikka läbi naise ja tema ajas muutumise prisma: ja pääsukestest on saanud selle maja ainukesed noorikud Kristiina ütleb kurvalt, et sellest laulda tähendab tema jaoks kanda kive, "raskeid paekivipoolikuid" oma südamel
uskusid, et taanlastel ja sakslastel on üks Jumal ning üks ristiusk. Tüli taanlaste ja sakslaste vahel läks maade päraste nii suureks, et inimesed läksid Rooma paavsti juurde ning lasid end ristida taanlaste poolelt sakslaste poolele ja vastupidi. Nii kestis selline vahetamine mitu sada aastat. Teiseks seadused ja eluviisid- eestlased ja nende vennad liivimaalased elasid kindlates külades ja linnades nagu näiteks: Uula, Vasela, Loone ja palju muudki veel. Neil olid olemas ka kindlad kantslid, kus nad endeid kaitsesid sakslaste vägevuse ja vahvuse eest. Thedorik tänab eestlasi, et nad selle ette võtsid ja temaga end tuttavaks tegid. Oma saadikud Itaaliasse saatsid ning ta palus, et eestlased temaga sõprust jätkaksid. Eesti saadikud saadeti 1205 Polotska suurvürsti juurde. Nad käisid nii maismaal kui ma maal vaenlastega sõdimas. 1210 tulid Saaremaale mehed kolmesaja laevaga, kus oli peal 2000 hobust. Nad ässitasid Liivi rahvast sakslaste vastu sõdima
ümberkorraldamiseks. Lühidalt seisnesid need järgmises: teenistuse pidamine saksa keeles, iga kiriku juurde täiendavalt nelja vaimuliku palkamine ja neile elamiseks korterite muretsemine, Niguliste kiriku juurde kooli rajamine, kogudusekirikutes ja dominiiklaste juures iga nädal jutluste pidamine, mittesakslastele eraldi kiriku määramine, kus neid kolm korda nädalas "kristlikult juhatataks". (Samas, teadaolevalt oli hiliskeskajal mittesaksa ehk eestlastele mõeldud kantslid mõlemas Tallinna kogudusekirikus olemas). 19. mail 1525 otsustas raad Lange nõudmised kinnitada. Tallinnast levis usupuhastus 1524. aastal edasi Narva, Rakverre ja Paidesse. Usupuhastuse algus Tartus. Ei ole täpselt teada, ajaloolised allikad on ses küsimuses üksteisele vastukäivad, et millal täpselt esimene luterlik jutlustaja Hermann Marsow Tartusse saabus. See pidi toimuma kas 1523. aasta lõpus, 1524. aasta esimesel poolel, kõige hiljemalt aga sama aasta suvel
annaabi.ee 
