Riigikohtu oluline ülesanne on konstitutsiooniline järelevalve st kehtivate ja vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega vastavuses. Eesti Riigikohtu esimees on Märt Rask. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õiguskatid vastiaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Õiguskantsleri positsioon on teistsugune kui teistel kantsleritel, kes juhivad mõne ministeeriumi igapäevast tööd. Õiguskantsler võib viibida valitsuse ja parlamendi istungitel, kuid tal puudub hääleõigus. Õiguskantsleri ei ole seotud justiitsministeeriumiga, vaid juhib iseseisvat ametkonda õiguskantsleri kantselei. Selles tegevuses on tal ministri õigused. Tööülesanded nõuavad, et ta oleks parteiliselt sõltumatu ja hea jurist. Ta ei tohi olla samaaegselt üheski teises ametis ega valitaval kohal
Kuid erinevalt eelmistest kantsleritest, polnud Hitleril valitsustöö kogemusi ja tema valitsemisstiili eripärana olid talle varjamatult vastumeelt bürokraatlikud protseduurid ja tavalise administratiivtöö rutiin. Vaatamata ametialasele kogenematusele, andsid massiline toetajaskond ja "rahvusliku ülestõusu" atmosfäär, mis ümbritsesid Hitlerit tema kantsleriaastate algusest peale, talle kohe eelise, mida teistel kantsleritel polnud. Kuigi algul hoolitses Hitler selle eest, et mitte tekitada tülisid koalitsioonikabineti sees, kus natsid olid vähemuses, muutusid varsti kiirelt, teravalt ja otsustavalt nii kantsleri staatus kui ka kabineti ja selle liikmete roll seaduste vastuvõtmisel. Kohe algusest peale ei toimunud Hitleri ministrite kabinetis mingit hääletamist. Ja pärast volitusseaduse läbiminekut 24. märtsil 1933 oli riigikantsleri voli kehtivaks kuulutada ja täide viia seadusi, mille
2. Lahendada väärhalduse juhtumeid, st kodanike kaebusi riigiasutuste või ametnike töö kohta. See usaldusmehe ehk ombudsmani funktsioon on Eesti õigusriigi praktikas suhteliselt hiline. Ombudsmani poole tohib avaldusega pöörduda igaüks. Ainuke tingimus on see, et väärkohtlemine peab puudutama avaldajat ennast ning avaldusest peab selgelt ilmnema, milles tema õigusi rikuti. Õiguskantsleri positsioon on teistsugune kui ülejäänud kantsleritel, kes juhivad mõne ministeeriumi igapäevast tööd. Ta võib küll viida valitsuse ja parlamendi istungitel, kuid tal puudub hääleõigus. Õiguskantsler pole seotud justiitsministeeriumiga, vaid juhib iseseisvat ametkonda õiguskantsleri kantseleid. Selles tegevuses on tal ministri õigused. Tööülesanded nõuavad, et ta oleks parteiliselt sõltumatu hea kvalifikatsiooni jurist. Õiguskantsler nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu, tagandada saab teda ainult kohtu otsusega.
annaabi.ee 
