Modelle ei kasutatud. Detailselt viimistleti käsi ja silmi, mis pidi jätma hingestatud mulje. Nt: Reimsi katedraali skulptuurid. Hilisgooti skulptuuri siginesid uued teemad depressiivsus, sandistamine, surm. Kristust kujutati nüüd kannatajana. Tekkis Neitsi Maarja kultus kahes vormis, viljeleti kas pieta'd või Maarjat koos lapsest Jeesusega. Materjalidest kasutati kivimeid, Eestis nt paekivi, hilisgootikas ka puitu, millega hakati kaunistama eriliselt tiibaltareid ja kantsleid. Kuulsad altarid nt Pühavaimu ja Niguliste kirikus. Maalikunstis oli oluliseks zanriks vitraaz, mis pidi tekitama dekoratiivset üldmuljet. Tihti kujutati vitraaziga jumalat jne, et lihtrahvale õpetlik olla. Nt: Chartri katedraal. Vabale seinapinnale maaliti muid pilte; see oli eriti levinud Itaalias. Kasutati freskotehnikat, kus niiskele aluspinnale joonistati lubjakindla värviga. Maalitud kujutised olid tihti väga ebaproportsionaalsed ja elukauged
selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit.Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. 14. "Õiglust" ja "Rahu" kujutati ...? Allegooriliselt kujutatakse: Õiglus- naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Rahu-naise kuju, käes on palmioks. 15. Puunikerduskunstis tehti ... ? kirikutele altareid, kantsleid, pinke ja muud inventari. 16. Tarbekunsti arenenuim ala oli ...? Mida valmistati ? Kullassepakunst, valmistati nii kirikuriistu kui ka ilmalikke ehteasju. kullassepakunst. 17. Eestist pärit kuulsaim maalija oli ...? Michel Sittow ( 1469-1525 ) 18. Nimeta tema töid- "Neitsi kroonimine" , "Aragoni Katariina portree", " Henry VII portree". 19. Nimeta renessanss-stiilis tornikiiverid Tallinnas. Tallina Raekoja tornikiiver,Tallinna Püha Vaimu kirik. 20
Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad kaheksakandilised piilarid kui ka omanäolised vööndkaared tunnistavad, et siin olid tegevad Tallinna meistrid.. Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine). Meister on võtnud eeskujuks Lüübeki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli. nii muutuvad ka arusaadavaks reljeefide kummaliselt hilised renessanssvormid
reljeefid. Thiele surma tõttu jäi Raekoja friis pooleli, selle lõpetas teine meister Joachim Armbrust (kujutas lopsakat lillornamenti ja puuviljakobaraid). Barokiaegse puuskulptuuri suurim meister Eestis oli aga Christian Ackermann. Ta saabus 1672 Königsbergist Tallinna, abiellus siin Elert Thiele lesega ja sai Thiele töökoja endale. 1710 lahkus Tallinnast. Koos abilistega lõi Ackermann väga palju teoseid, peamiselt altareid ja kantsleid. Tema töid: · Tallinna toomkiriku altar ja kantsel · endise Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber · altarid Simuna ja Vigala kirikus · kantslid Juuru ja Karuse kirikus Omaette teema Eesti barokiaegses puunikerduses on vappepitaafid (neid tegi palju ka Ackermanni töökoda). Oli juba vana komme jätta kirikusse vapp, mida matuserongkäigus kanti. Renessansis sai alguse komme püstitada kirikutesse epitaafe. (Epitaaf on surnu
Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad kaheksakandilised piilarid kui ka omanäolised vööndkaared tunnistavad, et siin olid tegevad Tallinna meistrid.. Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine). Meister on võtnud eeskujuks Lüübeki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli. nii muutuvad ka arusaadavaks reljeefide kummaliselt hilised renessanssvormid
Schieldrupi maaliga "Kolgata", mis oli valminud aasta varem ja asub praegu kirikla saalis), muuseumi toodi 18. sajandi lõpus. Kaarma kiriku uus altar on loodud historismi kõrgperioodil 1884. aastal. Neogooti stiilis monumentaalse altariseina keskosas domineerib tuntud vene kunstniku Otto Friedrich Theodor von Moelleri (1812 - 1874) maal "Kristus ristil", mille loomisel olevat pärimuse kohaselt modelliks olnud kohaliku mõisa kutsar. Kuna Saaremaal on vähe rikkalikult nikerdatud kantsleid, on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kiriku kantsel, mille on valmistanud meister Jakob Jakobson. Ebatraditsiooniline on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine). Meister on võtnud eeskujuks Lübecki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli.
Freja kui suguiha kehastus paistis silma oma himura ja kirgliku loomusega. Loke heitis talle ette , et ta on maganud kõikide aasidega ja sealhulgas ka oma lihase vennaga. Hiiutar Hyndla süüdistas teda aga isaste jahtimises. Jumalanna ise äratas himu kõikvõimalikes olendites- hiid Trym varastas Thori vasara , et vahetada see välja Freja vastu, kääbus Alvis aga alustas talle saatuslikuks osutunud tarkuse võistlust Odiniga ,sest lootis võidu korral auhinnaks saada endale Freja, Asgardi kantsleid ehitanud hiid nõudis töötasuks päikest, kuud ja Frejat- valguse ,elu ja kasvamise jõude sümboliseerivat kolmainsust. Freja harrastas Odini kombel ka nõidumist. Vägevat võlukunsti seid'i. Freja oli ühtaegu jõuline, ilus , kirgliku loomusega ja eesmärkide saavutamisel kindlameelne. 6.Taevane müristaja Thor Thor oli tugevaim ja imetletuim jumal. See väga suurt kasvu, punase habeme,
Narva vallutamist. Pidulikku ja elegantset kompositsiooni täiendavad allegoorilised figuurid, leegitsevad urni sarkofaagi nurkadel ja ornamentika. A.Passer on loonud veel teisigi hauamonumente Toomkirikus ja mujal, selhulgas Evert Hornile Turu Toomkirikus. Renessansilikku raidkivikunsti viljelesid Tallinnas mitmed teisedki meistrid, näiteks Hans von Aken. Peamiselt Madalmaade manerismist lähtusid ka Tallinna puunikerdajad, kes valmistasid kirikutel altareid, kantsleid, pinke ja muud inventari. Neist meistritest olulisim on Tobias Heintze (1589 1653), kelle loomingus võib täheldada juba üleminekut barokkstiili. Tema peateosed on Keila kiriku altar ja kantsel. Sammaste ja teiste arhitektuuriliste detailide kõrval näeme seal ka hoogsates poosides ja maalilise voldistikuga rüüdes figuure. Saaremaal 17.saj algupoolele tegutsenud Balthasar Raxky loodud kantslites, mille oluliseks kujunduselemendiks voluudid, nähakse poola kunsti mõjusid.
annaabi.ee 
