külmutusmasin. Soojust neelava ainena on osoonikihi rikkuja,sest lagund O3-kaitseb UV-kiirguse eest. Pestitsiidid-mürkkemikaalid,mida k asut taime kahjurite ning haigust hävit. DDT-1939(algul sõjaväes parasiidi tõrje) edasi põllumajand,malaariat levit sääskede tõrje. P.H Müllerile Nobeli preemia putukatõrje avastaja. On mutageene-geenide ehit muutus(DNA)võivad olla füsik-Uvkiirgus,keem-ravimid,kemik,bioloog- viirus,bakterid. Paljud mutatsioonid põhjust vähki-kantserogeeni. DDTon väga püsiv, lahust hästi rasvades,mullas ja vees erakord püsiv. Flourokloroderivaat-süsivesinik mille vesinikud on asend Cl ja F-derivaat-antud ainest saadud sarnase struktuuriga aine, Iooniline side-aktiv metal ja mittemet vahel. Kloor-normaaltingimustel gaasiline aine, mis on roheka värvusega.Cl-kloro,kloriid Broom-normaaltingimustel vedel aine, mis on pruuni värvusega Br bromo.bromiid Fluor-normaaltingimustel gaasiline aine, mis on kollakas-roheka värvusega. Fluoro, fluoriid
Paljud kahjulikud nikli toimed aktiveeruvad mitte-spetsiifiliste interaktsioonidega nikli ja makromolekulide vahel, mis tekitavad rakkudele kahjustusi. Raku käitub nikliga nii nagu teistegi metalli-ioonidega tekitades singaaliülekande kaskaadi nagu sekundaarne ülekanne, valgu kinaas, fosfataas või transkriptsioon. Nikli poolt modifitseeritud geeni transkriptsiooni seoses hapniku puudusega on uuritud palju „in vitro“ , et paremini mõista niklit kui kantserogeeni. Põletikulisi allergia ja astma sümptomeid mida tekitavad nikli ühendid on uuritud laialdaselt „in vivo“ ja on leitud üksikuid valke millel on nikliga põimumiseks soodsaid omadusi. Nikliga töötavatel isikutel tihtipeale tekivad hingamisteedega probleemid või vähk, mida pandi juba tähele 1933. aastal. Järgnevalt hakkasid epidemoloogid uurima lähemalt nikli toimeid, põhiliselt leiti kõrgenenud riski nasaalsetel ja hingamisteede vähkide teket nikli
polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega; 3) vaske või niklit sisaldava materjali jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine, mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli; 4) isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessid; 5) protsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kõva lehtpuidu, näiteks pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga; 6) muud protsessid, kus esineb kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute oht. Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda eelkõige järgmisele tööle, mis ohustab alaealise tervist: 1) töö seadmega, mille abil toodetakse, säilitatakse või kasutatakse suru-, veeldatud või lahustatud gaasi; 2) töö §-s 2 nimetatud ainet või valmistist sisaldava anuma, pudeli või muu mahutiga; 3) lõhkematerjali või pürotehnilise toote käitlemine;
- 60%-l juhtudest sattub kantserogeen organismi toitumisel; - 30%-l juhtudest tubakasuitsuga; Düsplaasia Epiteelirakkude arhitektuurse orientatsiooni kadumine Keemiliste kantserogeenide tüübid toimemehhanismi alusel: a. Otsese toimega: on ise alküleeriva ja atsetüleeriva toimega; (nitrosouurea dimetüül-sulfaat, di-epoksübutaan;) B: kaudselt toimivad: polütsüklilised ja hetrotsüklilised aromaatsed ühendid: bensopüreen Kantserogeenid tubakasuitsus 6000 erinevat komponenti; 50 kantserogeeni ja mutageeni: 3,4-benspüreen, bensool, erinevad nitrosoühendid, nikliühendid jpt. Risk: - südame ja veresoonkonna haigused (südamelihase infarkt, alajäsemete oblitereeriv ateroskleroos); - kroonilised kopsuhaigused (KOK, emfüseem); - krooniline maohaavandtõbi; - maliigsed kasvajad (kops, söögitoru, kusepõis); - embrüopaatiad; Meeste suitsetamine väheneb: 60% 45%- ni, Naiste suitsetamine tõuseb: 30%-ni; Kiirgus
muutmine mittetäisväärtuslikeks; · teratogeenne embrüonaalsete arenguhäirete (defektid, väärarengud) esilekutsumine · endokriinne häirimine- korratused sisesekretsioonisüsteemi tegevuses toidumutageenid kantserogeensus · Pahaloomulise kasvaja teke e. kantserogenees on spetsiifiline toksiline vastus, mis seisneb somaatiliste rakkude ebanormaalselt kiires kontrollimatus kasvus ja paljunemises. · Indiviid on seda tundlikum kantserogeeni suhtes, mida varasemas eas on olnud esimene kokkupuude selle ainega. Toime mehhanismi järgi võib kantserogeenid, sealhulgas ka toiduga omastatavad, jagada kolme rühma · 1) DNA-reaktiivsed, · 2) epigeneetilised ja · 3) klassifitseerimata kantserogeenid. · Esimene rühm jaguneb omakorda: aktivatsioonist sõltumatud, aktiveerimist vajavad ning heterogeenseks rühmaks üldnimega anorgaanilised ühendid. Nende mõju võib
Hüpotees: enamik inimese pahaloomulisi kasvajaid on põhjustatud kindlate keemiliste ühendite - kantserogeenide poolt. Paljudel, kuigi mitte kõigil juhtudel on kemikaali poolt indutseeritud kasvajate korral tegemist mingi mutatsiooniga somaatilises rakus. Seega võib mingi keemiline ühend olla kantserogeen, kui ta mõjutab rakusiseste protsesside geneetilist kontrolli mutatsioonide kaudu. Indiviid on seda tundlikum kantserogeeni suhtes, mida varasemas eas on olnud esimene kokkupuude selle ainega. Toime mehhanismi järgi võib kantserogeenid, sealhulgas ka toiduga omastatavad, jagada kolme rühma 1) DNA-reaktiivsed, 2) epigeneetilised ja 3) klassifitseerimata kantserogeenid. Teratogeensus on keemilise ühendi võime põhjustada nii loote kui ka sellest areneva looma strukturaalseid või funktsionaalseid ebanormaalsusi. Kuigi ka tsütotoksilised ühendid võivad olla
annaabi.ee 
